Operatiiv- ja sõjaga seotud info 26. septembril
OPOLUKORD 26092026
Üksuse „Group 13“ – mis seisab Magura mere-droonide taga – komandör: Ukraina merevägi ei kannatanud Mustal merel Venemaa omaga võrdlust välja. Tavapärase laevastiku loomine nõuab aastaid ja miljardeid. Seepärast võtsid Ukraina insenerid õhudroonide kontseptsiooni ja kohandasid selle meretingimustesse. Mulle tehti ettepanek asuda juhtima üksust, mida tegelikult veel olemas polnud. Polnud ressursse, varustust ega personali. Seda polnud võimalik kusagil õppida ega kelleltki nõu küsida – töötasime kõik lahendused välja käigu pealt.
Vene väed liikusid hiljuti edasi Dobropilljast kagus. Venemaa saatis öö jooksul Ukraina vastu teele 295 drooni.
Peastaabi Operatiivinfo seisuga 25. september 2026 kell 22.00.
Päeva algusest peale on toimunud kokku 167 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas 56 õhurünnakut.
Pivnitšno-Slobožanskõi ja Kurski suunal tõrjusid kaitsejõud kuus vaenlase rünnakut; üks lahingukokkupõrge on veel käimas. Okupandid sooritasid kolm õhurünnakut.
Päeva jooksul ründas vaenlane Pivdenno-Slobožanskõi suunal meie üksuste positsioone 10 korral – Lõmani, Sõnelnõkove ja Tšaikivka lähistel ning Kudiivka, Izbõtske, Zahharivka, Malõi Burluki ja Putnõkove suunal.
Kupjanski suunal tõrjusid kaitsejõud päeva algusest peale ühe vaenlase rünnaku Kivšarivka lähistel.
Lõmani suunal tõrjusid meie kaitsjad edukalt kolm sissetungijate edasitungikatset Kopankõ ja Novoselivka asulate lähistel.
- Vene allikad teatavad, et Ukraina väed on murdnud läbi Venemaa positsioonide ja sisenenud Donetski oblastis asuvatesse Jampili ja Torske linnadesse. Nende teadete kohaselt on Ukraina väed tunginud mõlemasse asulasse, kuna olukord Lõmani teljel halveneb Venemaa vägede jaoks jätkuvalt. Teatatud edasiliikumine pikendaks Ukraina hiljutisi edusamme selles sektoris. Kui teatatud läbimurre kinnitust leiab, annaks see märku, et Ukraina vastupealetung Lõmani ümbruses areneb kaugemale isoleeritud taktikalistest edusammudest, kusjuures Venemaa kaitse on surve all mitmes naaberpiirkonnas.
Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud kaks vaenlase rünnakut Krõva Luka asula lähistel ja Mõkolajivka suunal.
Kostjantõnivka sektoris tõrjusid kaitsejõud 18 vaenlase rünnakut Kostjantõnivka, Stepanivka, Novoselivka, Russõnõi Jari ja Vilne lähistel; kaks rünnakut on veel käimas.
Pokrovski sektoris tõrjuti kokku 12 rünnakut. Okupatsiooniväed üritasid edasi tungida Dorožne, Svitle, Dobropillja, Krasnopodillja, Serhiivka ja Molodetske asulate lähistel. Kaks rünnakut on veel käimas.
Oleksandrivka rindelõigus peatasid meie kaitsjad vaenlase katse liikuda edasi Zaporizke suunas.
- Ukraina väed on tõrjunud Vene väed Velyka Novosilka suunal asuvatest Perebudova ja Komari asulatest välja. Viimane edasitung taastab Ukraina kontrolli mõlema asula üle ja tähistab järjekordset territoriaalset võitu selles sektoris, samal ajal kui Ukraina väed jätkavad survet Vene positsioonidele.
Huliaipole rindelõigus registreeriti kolm vaenlase rünnakut, mis olid suunatud Rizdvianka, Vozdvyzhivka ja Kopani asulatele; neist kaks on endiselt käimas.
Orihhivi rindelõigus peatasid meie kaitsjad vaenlase katse liikuda edasi Pavlivka asula suunas.
Kramatorski ja Prõdniprovske rindelõigus vaenlane ründeoperatsioone ei läbi viinud.
Teistes suundades olulisi muutusi olukorras ei toimunud.
UUDISED
- Öösel ründas Ukraina samaaegselt viit sihtmärki: naftatöötlemistehaseid Rostovis ja Permis, tehaseid Voronežis ja Uljanovskis ning Luhanskis asuvat „Epicentri“ kompleksi, mille Venemaa oli 2014. aastal hõivanud. Samuti selgus, et palju kõneainet pakkunud rünnak Moskva vastu nõudis vaid kolmsada drooni – mitte üle tuhande, nagu väitsid allatulistatute arvu kohta Sobjanin ja kaitseministeerium. Siiski on kolmsada märkimisväärne arv, mistõttu võib eeldada, et Ukraina kaugmaarünnakute võimekus muutub üha tõhusamaks.
Poolas süttis põlema Starlinki maajaam – tõenäoliselt süütamise tagajärjel. Jaam tagab sideühendust, sealhulgas Ukrainale, kuid Starlinki süsteem on niivõrd vastupidav, et ukrainlased ei pannud häiret ilmselt isegi tähele. Huvitaval kombel langes rünnak ühele ajale Venemaa löökidega teenusepakkuja andmekeskuste pihta Kiievis; see on tõenäoliselt järjekordne tõend selle kohta, et Venemaa peab praegu Euroopa pinnal sõda Ukraina vastu. Samal ajal laekub EL-ist üha murettekitavamaid prognoose: Taani luure peab lähikuudel võimalikuks piiratud ulatusega rünnakut – ehkki mitte „Riia 72 tunniga“ stsenaariumi, kuna selline pealetung nõuaks pikaajalisi ja silmatorkavaid ettevalmistusi.
Nii Ukrainat kui ka Venemaad ootab ees pikk ja karm talv: Ukraina on hankinud plaani, milles venelased on täpselt välja toonud iga energiarajatise ründamiseks vajaliku droonide ja rakettide arvu. Sellest hoolimata on energeetikaminister Šmõhal – kes selle teabe avalikustas – veendunud, et Ukraina elab ka selle talve üle. Venemaa puhul jääb küsimus aga lahtiseks, sest identne plaan on peaaegu kindlasti ka Madjari laual; loodetavasti ei pea seda kunagi käiku laskma – kuigi suure tõenäosusega see siiski juhtub. Üks Krasnodari elanik nägi, kuidas 52 tema tuttavat saadeti sõtta – mõned neist sunniviisiliselt – ning 48 neist ei naase kunagi. See näib olevat Venemaal tavapärane olukord, mis muutub pärast valimisi tõenäoliselt veelgi sagedasemaks; Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnul on igati alust arvata, et ühel või teisel viisil mobiliseeritakse vähemalt 300 000 inimest. Pealegi pole ametlik teadaanne tingimata vajalik, kuna meetodid inimeste sundimiseks tahtmatutesse lepingutesse on juba täiuslikuks lihvitud.
- Lõuna-Korea president Lee Jae-myung väljendas kahetsust, et Ukraina avalikustas teabe Põhja-Korea sõjavangide üleandmise kohta, märkides, et pooled olid leppinud kokku selle konfidentsiaalsena hoidmises. Lee nimetas vangide tagasisaatmist äärmiselt tundlikuks küsimuseks, pidades silmas selle mõju diplomaatiale, riigi julgeolekule ja Korea poolsaare olukorrale. Ta ütles, et ei tea, millised asjaolud viisid Ukraina kokkulepet rikkuma, rõhutades samas, et Soul oli protsessi teadlikult avalikkuse tähelepanuta läbi viinud.
- Moskva kinnitas ettevalmistusi Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vahelisteks kolmepoolseteks kõnelusteks. Kremli administratsiooni asejuht Dmitri Peskov ütles, et kohtumine võib toimuda peagi, kuid „konkreetset infot veel pole“: „Tõepoolest, selline arutelu leidis aset. Räägiti võimalusest korraldada selline kohtumine lähiajal. See toimus Putini ja Trumpi telefonivestluse käigus. Rohkem üksikasju ma praegu avaldada ei saa.“ Zelenskõi oli varem ajakirjanikele öelnud, et Washington tegi ettepaneku pidada Araabia Ühendemiraatides Ukraina, USA ja Venemaa vahelisi eelkõnelusi. Putini eriesindaja Kirill Dmitrijev kohtus Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga. Kohtumisel keskenduti USA ja Venemaa vahelisele koostööle ning Venemaa sõja rahumeelsele lahendamisele Ukrainas. Peskov märkis, et on veel vara rääkida Dmitrijevi USA-visiidi tulemustest.
- Kanal 24 saatejuht Andrii Drozda analüüsis lahingute kaarti 25. septembri seisuga. Tähelepanuväärselt ründasid kaitseväed Uljanovskis asuvat Iskra kaitsetehast ja mitmeid naftatöötlemistehaseid. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas, et ligi 50% Venemaa naftatöötlemisvõimsusest on praegu leekides. Samal ajal sai 3. armeekorpusest esimene maailmas, kes paigutas oma jalaväe ette maapealsed demineerimisrobotid. Need robotsüsteemid puhastasid kahe öö jooksul 30 kilomeetrit, ilma et sapööride seas oleks inimohvreid olnud, samal ajal kui Ukraina relvajõud vabastasid uusi territooriume – vaadake ainulaadset kaadrit videost.
- Taani politsei kõrvaldas Kopenhaagenis Hamasi-meelse terrorit toetava blokaadi vaid 1 minuti ja 32 sekundiga. See on ainus keel, millest see terrorirühmitus aru saab; miski muu ei tundu toimivat. Kas toetate õiguskaitseorganeid? Toetan! Aitab jamadest!
- „Ukrainat pole viiendal aastal alistatud – mis võit see selline on?”: propagandist Kalašnikov tunnistab, et Venemaa on olukorda kõrvuni kinni jäänud. Majandus praguneb, rinne on paigalseisus ning väsimus ja pahameel nn erioperatsiooni pärast on haripunktis. Venima jäänud sõda on muutunud mõttetuks „lihaveskiks”, mida ükski muinasjutt ei suuda eduloona serveerida.
- Üks kümnest Ukrainas viibivast Vene sõjavangist on kolmanda riigi kodanik. Ukraina valitsuse projekt „Ma tahan elada“ teatas, et 2026. aasta septembri seisuga on Ukraina käes olevate Vene sõjavangide seas 55 riigi kodanikke.
RIA Novosti artikli kummaline ilmumine ja kadumine – artiklis ähvardati Leedut Venemaa sissetungiga – on tekitanud vastukaja Vene blogijate seas. Nende hinnangul näitab see vahejuhtum, millised on Vene valitsuse soovi piirid oma NATO-sse kuuluvate naabrite ähvardamisel. Pealkirja all „Venemaad ootab ees järgmine erioperatsioon“ tõi politoloog Aleksandr Nosovitš esile Leedu parlamendi heakskiidu põhiseaduse muudatusele, millega tühistatakse keeld paigutada riiki tuumarelvi. Ta nimetas Leedut „enesetapjalike idiootide riigiks“ ja väitis, et erioperatsioon Leedus „oleks väga lühike“. Artiklis märgiti samuti, et Venemaa võiks vältida maavägede operatsiooni ja „anda kohe löögi rakettidega, mis kannavad vastavaid lõhkepäid“. See provokatiivne kirjutis kadus mõne tunni pärast ning riiklik uudisteagentuur RIA Novosti avaldas lakoonilise selgituse: „Vabakutselise autori Aleksandr Nosovitši artikkel eemaldati veebilehelt ria.ru, kuna see ei kajasta toimetuse arvamust ega toimetuse ja Vene Föderatsiooni riiklikku poliitikat.“ …
- Oleg Zhdanov operatiivolukorrast
- Donald Trumpi administratsioon kavatseb sõlmida lepingud kogu USAI-programmi raames Ukrainale mõeldud 400 miljoni dollari suuruse sõjalise abi ulatuses hiljemalt 30. septembriks 2026, et vältida vahendite aegumist eelarveaasta lõpus. Reutersi andmetel oli selle nädala alguseks lepingutega kaetud juba 307 miljonit dollarit ning ülejäänud 93 miljoni dollari osas plaanitakse kokkulepped sõlmida enne tähtaja saabumist. Ründerelvade ja soomusmasinate varuosade esimesed tarned algasid septembris, kuid kogu tarneperiood ulatub 2029. aasta oktoobrini. Pakett ei sisalda Patriot-tüüpi rakette. Pentagon keeldus kommentaaridest.
- Putin irvitas Eesti kaitseministri üle, kes oli kommenteerinud võimalikku sõda Venemaaga, öeldes: „Tsirkus on lahkunud, kuid klounid on alles jäänud.“ Putin nimetas neid avaldusi „täielikuks jamaks“ ja „absurdiks“, lisades, et kogu Eesti rahvaarv on väiksem kui Vene armee suurus.
- Zelenskõi pidas väejuhatuse staabi istungi. Staabiistungi esimeses ja peamises osas keskenduti reaktiivmootoriga droonide „Shahed“ allatulistamiseks mõeldud vahenditega seotud tööle ja kõigile sellega seonduvatele aspektidele: võtmesüsteemide väljaselgitamine, tootmismahtude suurendamine jm. Samuti otsustati käivitada Ukrainas reaktiivmootorite tootmine. Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus (HUR) esitas ülevaate vaenlase kavandatavast löögirelvade tootmisest 2027. aastaks ja sellega seotud küsimustest. Diplomaatidele ja välisministeeriumile anti oluline ülesanne: taotleda sanktsioone, mis tõkestaksid erinevaid skeeme Venemaa relvastuse jaoks kriitilise tähtsusega komponentide sisseveoks. Võeti vastu täiendavaid otsuseid andmekeskuste infrastruktuuri ning muude sideteenuste toimimiseks kriitiliste rajatiste kaitse ja katkematu töö tagamiseks.
