Operatiiv- ja sõjaga seotud info 01. oktoobril

OOLUKORD 01102026

Zelenskõi külastas Lõmani suunda. President Zelenskõi külastas 3. armeekorpuse juhtimispunkti ning kohtus Biletskõi ja operatsiooni „Vivaldi“ komandöridega. Kolme etapi jooksul nurjasid kaitsejõud Venemaa plaanid murda läbi Slovjanski-Kramatorski linnastu tagalasse ja taastasid kontrolli 176 km² suurusel alal. Venemaa kaotas üle 5000 mehe (hukkunute ja haavatutena) ning 250 okupanti võeti vangi. Arutati neljanda etapi plaane, üksuste vajadust suurtükiväe järele ja sõjaväe rahalist toetamist.
Ukraina, kolmapäeval, 30. Septembril, 2026.a. Ukraina linnades rünnati korduvalt supermarketeid, ladusid, energeetika- ja taristut ning muid tsiviil- ja tööstusobjekte ning eeloleval talvel ja 2027. aastal vaid süveneb. Hersonis Vene droonid ja sõdurid jätkavad oma sünget kampaaniat tsiviilelanikkonna vastu mõlemal pool Dnepri jõge. Ukraina löökidest suur osa on koondunud vilkalt kasutatavale E58 maanteele Mariupoli ja Melitopoli vahel, ehkki rünnakud on ulatunud sellest tunduvalt kaugemale. Ukraina avaldatud andmed suviste operatsioonide kohta näitavad, et Venemaa kaart ja tegelik lahinguväli ei pruugi alati kattuda.

Ukraina väed liikusid hiljuti edasi Sumõ linnast põhja pool.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 30. september 2026 kell 22.00.

Päeva jooksul on toimunud kokku 173 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas kaks raketirünnakut ja 54 õhurünnakut.

Pivdenno-Slobožanske suunal ründas vaenlane päeva jooksul kuuel korral meie üksuste positsioone Kozatša Lopani, Ternova ja Izbytske lähedal.

Kupjanski suunal tõrjusid kaitsejõud ühe vaenlase rünnaku, mis oli suunatud Kupjanski vastu.

Lõmani suunal tõrjusid meie kaitsjad edukalt kuus sissetungijate edasitungikatset Novoselivka, Derõlove ja Lõmani lähedal.

Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud kaks sissetungijate edasitungikatset Jampili ja Põskunivka lähedal.

Kramatorski suunal registreeriti üks vaenlase rünnak Jurkivka lähedal.

Kostjantõnivka suunal tõrjusid kaitsejõud 15 vaenlase rünnakut Oleksiijevo-Družkivka, Kostjantõnivka, Novoselivka ja Dovha Balka lähedal ning Mõkolajipillia ja Petrivka suunal; kolm lahingukokkupõrget veel kestavad.

Pokrovski suunal tõrjuti kokku 27 rünnakut. Okupandid üritasid edasi tungida Novomõkolajivka, Vilne, Kutšeriv Jari, Stepõ, Bõlitske, Vodjanske, Serhijivka ja Molodetske asulate lähedal. Kaks rünnakut on veel käimas.

Meie kaitsjad tõrjusid kaks vaenlase rünnakut Oleksandrivka suunal Berezove lähedal.

Üks vaenlase rünnak registreeriti Huliaipole suunal Verkhnia Tersa lähedal.

Vaenlane ei viinud läbi ründeoperatsioone Pivnitšno-Slobožanske, Orihhivi ja Prõdniprovske suunal.

Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.

UUDISED

Ajalehe The Times, Danwatchi ja Dossier Centeri uus uurimus paljastas ulatuslikud tööd objektil 1335 – salajases tuumajuhtimiskeskuses, mis asub sügaval Venemaal Uuralites asuva Kosvinski mäe sisemuses. Aastatel 2018–2024 kulus projektile väidetavalt vähemalt 22 000 tonni terast, 56 000 tonni tsementi ja 600 km elektrikaablit. Tegemist pole mingi mahajäetud külma sõja aegse punkriga. Venemaa investeerib aktiivselt tohutuid ressursse rajatise kindlustamisse ja ajakohastamisse; see rajatis on väidetavalt ühendatud süsteemiga Perimetr – tuumavastulöögisüsteemiga, mida Läänes tuntakse nime all „Surnud käsi” (Dead Hand).
Venemaa on kaotanud veel ühe strateegilise pommitaja Tu-95; teadaolevalt kukkus see alla õhkutõusul – ilmselt taas ümberpaigutamise käigus Ukraina-lähedasemale lennuväljale, et laadida peale rakette ja suunduda Ukraina linnu pommitama. Kokkuvõttes sai see, mida vääris, ning Venemaa kiiresti vananev strateegilise lennuväe park on veelgi kahanenud. Oma osa võis mängida lennukikütuse kohutav kvaliteet, mis on viimastel kuudel olnud tõsine probleem.
Kaitseministeerium paiskas välja rea „lipu püstitamist“ kujutavaid videoid, et lükata ümber teateid Ukraina edusammudest Lõmani lähistel. Nelja video peale on vaid üks lipp ja seegi näib olevat tehisintellekti loodud. Märkimisväärne on see, et seekord ei läinud ükski nn Z-kaardistaja õnge – tavaliselt lisaksin siia märkuse stiilis „välja arvatud kõige fanaatilisemad“, kuid mitte seekord. Isegi kõige fanaatilisemad neist keeldusid seda uskumast.
Valimised on läbi ja Venemaal näib kütus lõpuks otsa saanud olevat. Tõenäoliselt lõpetasid võimud lihtsalt reservide tarnimise tanklatesse; Nižni Novgorodi elanikud kurdavad kilomeetritepikkuste liiklusummikute üle, samal ajal kui ametnikud soovitavad inimestel ühistranspordile üle minna. Täpselt nagu ennustasin, on olukord kütusega pärast valimisi halvenenud – nagu ka olukord kõiges muus. Ja lähitulevikus pole märke olulisest paranemisest.

Ülevaade Slovjanski suuna olukorrast – 30.09.2026. Ukraina „Vivaldi“ pealetung Lõmani ja Jampili ümbruses ning Dibrova tagasivallutamine tekitasid Venemaale põhjatiival täiendava probleemi. See oli Rai-Oleksandrivka lahingust eraldiseisev operatsioon, kuid see tähendas, et venelased ei saanud enam vaadelda Mõkolajivka suunda isoleeritult. Septembri teises pooles vallutasid Ukraina väed suure osa Rai piirkonnast tagasi ja liikusid läbi metsa ida suunas Kalenõkõ poole. Samal ajal jätkasid Vene väed katseid taastada kontrolli alade üle Mõkolajivka, Orihuvatka ja Starodubivka suunal. Seetõttu on 30. septembri kaardil endiselt näha nii suur hall ala. Kryva Luka, Põskunivka, Mõkolajivka ja Rai vaheliste metsade olukorda on endiselt keeruline hinnata ning kontroll ala üle võib vahetuda ühelt metsaservalt teisele. Oluline erinevus juuli ja augustiga võrreldes seisneb selles, et liikumine ei toimu enam peaaegu eranditult lääne suunas. Praeguste andmete kohaselt on Venemaa kontrolli all endiselt ligikaudu 99,0 km² suurune ala, mis moodustab nende netovõidu selles sektoris suve jooksul saavutatud tulemused. See näitaja oli suurem pealetungi haripunktis, enne kui Ukraina vasturünnakud septembris võimaldasid tagasi vallutada alasid Rai-Oleksandrivka ümbruses ja Mõkolajivkale lähemal asuvates metsades. Seetõttu tuleks 99,0 km² suurust pindala käsitleda pigem ligikaudse näitaja kui täpse mõõtmistulemusena. Venemaa saavutas siin siiski märkimisväärset edu ning oli juulis ja augustis lähedal palju ohtlikuma rünnakuplaani elluviimisele Mõkolajivka ja lõpuks Slovjanski suunal. See plaan ei realiseerunud täielikult. Septembri lõpuks on olukord Mõkolajivka ja Starodubivka vahetus läheduses parem kui kuu aega tagasi, samas kui põhiline lahingutegevus on nihkunud tagasi Rai-Oleksandrivka, Kalenõkõ ja Krõva Luka piirkonda. Vene väed püsivad lähedal, metsade kaudu imbumine jätkub ning olukorda selles sektoris ei saa veel stabiilseks pidada. Siiski erineb olukord kaardil märgatavalt augustist, mil Vene vägede pealetung liikus järjekindlalt Mõkolajivka suunas.

Channel 24 saatejuht Andri Drozda analüüsis 30. septembri seisuga koostatud lahingutegevuse kaarti. 30. septembri hommikul sisenes Moldova õhuruumi droon, mis seejärel kukkus alla ja plahvatas Hõrbovetsi küla ning Benderi linna lähedal. Samal ajal hõivasid Vene väed toiduvarud, mille Ukraina üksused olid viimastel päevadel Oleşkõ elanikele õhust alla heitnud. Viimase ööpäeva jooksul registreeriti rindejoonel 221 lahingukokkupõrget. Ukraina väed jätkavad vaenlasele kaotuste tekitamist ja nende tegevuse tõkestamist kõigis rindelõikudes.

Kolmapäeva hommikul kujunes Dubai ja Tel Avivi vaheline Flydubai lend FZ1073 dramaatiliseks turvaintsidendiks, mida Iisrael peab pärast olukorra hindamist ja reisijate ütluste kuulamist terrorirünnakuks. Iisraeli reisijaid vedanud Boeing 737 MAX 8 andis lennu ajal hädakoodi 7500, mis tähistab ebaseaduslikku sekkumist lennu juhtimisse. Vahetult pärast seda langes lennuk järsult – ühe minutiga ligikaudu 5500 meetrit. Praeguste andmete kohaselt pussitas teine piloot korduvalt kaptenit. Seejärel puhkes kokpitis võitlus lennuki juhtimise üle. Meeskonnaliikmetel ja mitmel reisijal õnnestus kokpitti tungida, ründav piloot kahjutuks teha ja lennuk stabiliseerida. Õnneliku juhusena viibis pardal veel üks pilootide meeskond, kes aitas sekkumisel ja lennuki edasisel juhtimisel. Kõrge Iisraeli ametnik teatas, et teist pilooti kuulatakse praegu üle ning kogunevad tõendid selle kohta, et ta kavatses lennuki üle kontrolli haarata ja selle koos pardal olnud reisijatega alla kukutada. Tema sõnul hoidsid katastroofi ära vaid asjaolude kokkulangevus ja kiire sekkumine. Seejärel muutis lennuk oma esialgset marsruuti ja maandus ohutult Tabukis Saudi Araabia loodeosas. Flydubai kinnitas vahejuhtumit ja teatas, et kõik reisijad on terved ja ohutud. Juhtum on vallandanud Iisraelis ulatusliku julgeolekualase reageeringu. Peaminister Benjamin Netanyahu ja kaitseminister Israel Katz kutsusid kokku julgeolekunõupidamised ning Iisraeli kaitsejõudude (IDF) staabiülem kohtus Shin Beti ja Mossadi juhtidega. Iisrael valmistub kõigiks võimalikeks stsenaariumideks.
Pooled Ukraina F-16 hävitajatest ei saa hooldustööde viibimise tõttu lahinguülesandeid täita. Lennukid seisavad jõude pärast 300 lennutunni täitumist, mil need vajavad plaanilist kapitaalremonti. Belgias võib selline töö võtta aega kuni 40 nädalat, samas kui Ameerika Ühendriikides kulub selleks 2–6 nädalat. USA-s on olukorda kirjeldatud kui tehnilise toe süsteemi tõrget, mis on muutumas Ukraina õhukaitse jaoks kriisiks. Wall Street Journali allika sõnul on enamik Ukraina F-16 hävitajatest praegu hoolduse tõttu „peatatud“ staatuses. Praeguse lennu- ja remonditempo juures võib allesjäänud lahinguvõimeline lennukipark aasta lõpuks ammenduda. Vestluses Norra peaministri Jonas Gahr Størega andis Zelenskõi ülevaate rünnakutest ja arutas Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks vajalikku, sealhulgas olid prioriteetideks õhukaitsesüsteemid ja tugi F-16 lennukipargile.

Oleg Zhdanov operatiivolukorrast

Etioopia riiklike kaitsejõudude ulatuslik väekoondis liigub Põhja-Etioopia suunas, samal ajal kui TPLF on rajanud oma juhtimiskeskuse Adigrati, Eritrea piiri lähedale.
Itaalia senat andis lõpliku heakskiidu Giorgia Meloni valitsuse seadusele, millega luuakse uus raamistik tuumaenergia tootmiseks – seda pea neli aastakümmet pärast seda, kui riik loobus tuumaenergiast 1987. aasta rahvahääletuse järel. Valitsus plaanib Itaalia tulevases energiaportfellis keskenduda uue põlvkonna tuumatehnoloogiatele, sealhulgas väikestele moodulreaktoritele. Meloni tervitas hääletustulemust sõnadega: „Pärast peaaegu neljakümmet aastat on Itaalial taas olemas õiguslik raamistik tuumaenergia tootmiseks. Julge ja mõistlik otsus.“ „Praegu impordime naaberriikide tuumajaamades toodetud elektrit, kuid ise me seda toota ei saa. See seadus on vajalik olukorra muutmiseks.“ Meloni sõnul on eesmärgiks suurem energiajulgeolek, vähenenud sõltuvus välismaistest tarnetest ning stabiilne ja vähese heitega elekter taastuvenergia kõrval, lisades: „See oli lubadus, mille andsime Itaalia rahvale. Järjekordne lubadus, mille oleme täitnud.“
Venemaal peeti kinni kuritegeliku jõugu juht. Selgus, et tegemist on Ukraina sõja veteraniga. Uurijad peavad 48-aastast Taras Gradilit umbes 20-liikmelise rühmituse juhiks; rühmitus tegeles väljapressimise ja võlgnike vara hõivamisega. Jõugu liikmed laenasid raha kõrge intressiga välja ning püüdsid seejärel võlgnike vara enda valdusse saada. Mõned kannatanud olid samuti sõjas osalenud. Rühmitust kahtlustatakse ka Vene sõduritele mõeldud väljamaksete omastamises. Varem oli ta esinenud kooliõpilaste ja noorte ees kui „kangelane“.
Venemaa riigivõlakirjade tootlus tõusis viimase kümnendi kõrgeimale tasemele – 16,88 protsendini. Venemaa emiteerib praegu rekordilises mahus riigivõlga krediitkaartidele omaste intressimääradega. Ülemaailmsed investorid ei soovi Putinile raha laenata, kuna nad ei usu, et Venemaa suudab sõja üle elada ja laenu tagasi maksta.

Ukraina peatas esimest korda viimase 100 aasta jooksul täielikult terasetootmise. Venemaa rünnakud muutsid riigi suurimad metallurgiaettevõtted töövõimetuks. Eelkõige peatas määramata ajaks töö ettevõte Zaporizhstal, mis oli augustis ja septembris langenud nelja rünnaku ohvriks. Tehase pihta tulistati 17 raketti: hukkus kaheksa ja sai vigastada 31 töötajat. 25. septembril teatas tegevuse peatamisest ArcelorMittal Kryvyi Rih. Tehas ei suutnud pärast viis nädalat kestnud rünnakuid enam tööd jätkata; seal hukkus viis töötajat. Enne täiemahulist sõda andsid metallurgia ja mäetööstus ligikaudu 10% Ukraina SKP-st ja kolmandiku ekspordist. Selles tööstusharus ja sellega seotud sektorites töötas sadu tuhandeid inimesi. Tehaste sulgemine avaldab ränka mõju kohalikele eelarvetele, mille tuludest moodustasid metallurgiaettevõtete maksud kuni 30–70%. Tootmise seiskumine tekitab probleeme ka Ukraina kaitsevõimele ja ülesehitustöödele. Terast on vaja sõjatehnika ja varjendite jaoks ning purustatud hoonete taastamiseks. Raudteede ja sadamate kahjustused raskendavad allesjäänud toodangu transporti ja eksporti.
The Economist. Iirimaal asuv tehas varustab salaja enam kui sadat Venemaa kaitsetööstusettevõtet. Seda täiesti seaduslikult. Tehase omanik on Rusal. Selle eksport Venemaale kasvas 2021. aasta 24 protsendilt 68 protsendini 2025. aastal. Kiievit tabavad raketid võivad sisaldada Iiri päritolu komponente, kuid EL ei ole tehasele veel sanktsioone kehtestanud. Lääne-Iirimaal asuv Aughinish on Euroopa suurim alumiiniumoksiiditehas ja kuulub Rusali omandusse. Seal toodetud alumiiniumoksiid jõuab Rusali Siberis asuvatesse sulatuskodadesse. Valmis alumiinium müüakse edasi Moskvas tegutsevale vahendajafirmale ASK, mis varustab enam kui sadat Venemaa kaitsetööstusettevõtet. See metall jõuab tehastesse, kus valmistatakse güroskoope tiibrakettidele Kh-101 ning mootoreid hävitajatele Suhhoi ja raketisüsteemidele Iskander-M. Kümned neist ettevõtetest on juba EL-i sanktsioonide all, kuid neid varustav tehas mitte. Rusali asutaja Oleg Deripaska on olnud EL-i sanktsioonide all alates 2022. aastast. Kuna talle kuulub alates 2018. aastast vaid vähemusosalus, on tehas sanktsioonide nimekirjadest välja jäänud. Tehase müük Venemaale kasvas 2021. aasta 24 protsendilt 68 protsendini 2025. aastal. Aughinish eitab igasugust rikkumist. Tehas on teavitanud Dublinit, et sanktsioonid tooksid kaasa selle sulgemise ja kahjustaksid rängalt Euroopa alumiiniumitööstust. Euroopa sulatuskojad töötavad 30-protsendilise võimsusega ja vajavad aastas ligikaudu 2 megatonni alumiiniumoksiidi; Aughinish tarnis neile tänavu 0,3 megatonni. Neli teist Euroopa tehast ekspordivad Venemaale vähe või üldse mitte midagi. 2024. aastal oli Iirimaa Hiina ja Indoneesia järel suuruselt kolmas Venemaa alumiiniumoksiidiga varustaja. Praegu hoiab Iirimaa enda käes EL-i Nõukogu eesistujariigi rolli. Läbirääkimised järgmise sanktsioonipaketi üle algavad oktoobri alguses ning mitmed liikmesriigid soovivad keelustada alumiiniumoksiidi ekspordi Venemaale.
Alates 2024. aasta suvest on enam kui 90 päeva makseviivituses olevate hüpoteeklaenude arv kasvanud 5% kuus – ja seda iga kuu.

WSJ: Venemaa reaktiivmootoriga droonid ründavad Ukraina linnu. F-16 hävitajad on ühed parimad vahendid nende allatulistamiseks, kuid üle poole lennukipargist on kinni hoolduses. USA-s võib rutiinne ülevaatus kesta 2–6 nädalat, Belgias aga kuni 40 nädalat.
Venemaa saatis sel kuul Ukraina suunas umbes 2000 reaktiivmootoriga drooni, samas kui juunis oli see arv ligikaudu 350. Need lendavad kiirusega kuni 375 miili tunnis (u 600 km/h), mis on liiga kiire vanemate Shahed-droonide vastu loodud püüdurhävitajate jaoks. Ukraina tulistab alla 55% neist, võrreldes enam kui 90%-ga vanemate mudelite puhul. F-16 hävitajad on nende sihtmärkide vastu väga tõhusad. Tüüpiline püüdmisoperatsioon maksab 25 000 dollarit või vähem. Ukraina piloodid on nende lennukitega hävitanud umbes 2500 drooni ja 650 tiibraketti. Kuid iga 300 lennutunni järel vajab F-16 põhjalikku perioodilist ülevaatust, mis hõlmab mootoreid, avioonikat, hüdraulikat, kütusetorusid ja muid süsteeme. USA sõlmis Belgia ettevõttega Sabena Aerospace Engineering kuni 235,5 miljoni dollari suuruse hoolduslepingu. USA mereväe erru läinud kontradmiral Mark Montgomery märgib, et kui Ameerikas kestavad sellised ülevaatused nädalaid, siis Belgias võivad need võtta kuni 40 nädalat. Lääne allikas ütles WSJ-le, et enamik Ukraina F-16 hävitajatest on praegu hooldusprotsessi venimise tõttu teadmatuses seisus. Praeguse lennu- ja hooldustempo juures võib Kiievi käsutuses olev lennukipark aasta lõpuks ammenduda. USA õhujõudude erru läinud kindralleitnant David Deptula sõnul on tegemist „hooldussuutlikkuse probleemiga, mis on muutumas õhukaitsekriisiks“. Belgia plaanib 2026. aasta lõpuks üle anda veel kolm F-16 hävitajat. Partnerid võiksid täiendavaid lennukeid laenata. Kuid Ukraina vajab ka kiiremat hooldust kodumaal ja suuremat võimekust Rumeenia hoolduskeskustes. Ukraina katsetab muidki viise reaktiivdroonide peatamiseks, kuid nende laialdasem kasutuselevõtt võtab kuid aega. Samal ajal jäävad linnad, tsiviilelanikud, energiataristu ja kaitsetööstuse tehased enne talve haavatavaks. Hooldusvõimekus tähendab lahinguvõimekust.

Share on Social Media