Operatiiv- ja sõjaga seotud info 24. oktoobril
OPOLUKORD 24102026
- Ukraina, reedel, 23. Oktoobril, 2026.a. Ukraina mehitamata süsteemide väed tegid järjekordse rekordi: sooritati 688 rünnakut elavjõu vastu, mille tulemusel hukkus 326 Vene jalaväelast. Suurem osa tegevusest koondus Družkivka ja Dobropillja vahelisele lõigule. Ukraina kasutas rakette Storm Shadow, et rünnata Orjolis asuvat tehast Proton, tekitades sellele ulatuslikke purustusi. Dobropillja ja Družkivka vahelisel alal on laiendanud „halli tsooni“. Põhjuseks on Dobropilljas märgatud Vene merejalaväelasi, mis viitab surve jätkumisele selles sektoris.
- Esialgsetel andmetel sattus UA raketirünnaku alla endise Voroneži sõjaväe-lennundusinseneride ülikooli territoorium, samuti läheduses asuv sõjalennukite parkimisala. Endiselt esineb juhtumeid, kus teatud kiirustel kaob ühendus Starlinki/StarShieldi süsteemidega. Sellest hoolimata jätkavad Ukraina väed vaenlase ründamist. 22. oktoobril ja ööl vastu 23. oktoobrit ründasid Ukraina kaitsejõudude üksused järgmisi sihtmärke:
- Vene armee ründedroonide ladustamis-, ettevalmistus- ja stardipaika Donetski lähistel.
- Üksuse juhtimispunkti Hromove lähistel ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumil Krimmis.
- Vaenlase laskemoonaladu Hirnyki lähistel ning mehitamata õhusõidukite ladu Sverdlove lähistel Donetski oblastis.
- Vene armee varustusladusid Berdianske lähistel Donetski oblastis ning Balkove ja Orikhivka lähistel Zaporižžja oblastis.
- Üksuse „Rubikon“ alluvuses oleva väeüksuse isikkoosseisu koondumisala Kamianka lähistel Zaporižžja oblastis.
Venemaa väed saatsid öö jooksul Ukraina vastu teele 176 drooni. Ukraina jätkas 22.–23. oktoobri ööl ning 23. oktoobril oma kaugmaarünnakute kampaaniat Venemaa sõjaliste sihtmärkide vastu.
Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 23. oktoober 2026 kell 22.00.
Päeva algusest peale on toimunud kokku 159 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas 67 õhurünnakut. Lahingutegevus rindejoonel 2026. aasta septembris:
Pivnitšno-Slobožanskõi ja Kurski suunal andsid okupandid kaks õhurünnakut.
Pivdenno-Slobožanskõi suunal ründas vaenlane meie üksuste positsioone kolmel korral, sihtides alasid Ohrimivka, Rõbaltšõne ja Tšuhunivka asulate lähedal. Üks neist rünnakutest kestab endiselt.
- Vene allikate kohaselt hävitati hiljutistes lahingutes Belgorodi-Harkivi suunal täielikult Venemaa 127. motolaskurpolgu 4. motolaskurkompanii. See kompanii kuulub polgu 2. pataljoni koosseisu. 2025. aastal moodustatud 127. polk on kogu 2026. aasta vältel osalenud intensiivsetes lahingutes Vovtšanski ümbruses ja selle lähedal asuvates sektorites, kus on korduvalt teatatud isikkoosseisu kaotustest ning sõdurite teadmata kadunuks jäämisest lahinguülesannete täitmisel.
Kupjanski suunal üritas vaenlane neljal korral parandada oma taktikalist positsiooni, sooritades rünnakuid Podolõ ja Radkivka suunas.
Lõmani suunal tõrjuti tagasi kolm sissetungijate edasitungikatset, mis olid suunatud Kolodjazile, Zaritšnele ja Zakitnele. Lahingud käivad.
Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud viis sissetungijate edasitungikatset Ozerne, Krõva Luka, Põskunivka ja Rai-Oleksandrivka asulate läheduses.
Kramatorski suunal vaenlane rünnakuoperatsioone ei teinud. Kostjantõnivka sektoris tõrjusid kaitsejõud tagasi 20 vaenlase rünnakut: Kostjantõnivka asula lähedal ning Družkivka, Novoselivka, Mõkolajipillia, Novopavlivka, Toretske ja Vilne suunal. Kolm vaenlase rünnakut on praegu käimas.
Pokrovski sektoris sooritas vaenlane 14 rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Dobropillia, Sviatohorivka, Tšernihivka, Mõrne, Hulive, Serhiivka, Molodetske ja Novopavlivka asulate lähedal.
Oleksandrivka suunal sooritas vaenlane ühe rünnaku Mõrne suunas.
Huliaipole suunal tõrjusid kaitsejõud tagasi kümme vaenlase rünnakut, mis olid suunatud Uspišne, Rizdvianka, Hirke ja Jehorivka asulatele.
Orihhivi suunal üritasid okupandid parandada oma taktikalist positsiooni, rünnates Pavlivka suunas.
Prõdniprovskõi suunal okupandid rünnakuoperatsioone ei teinud.
Teistes suundades olulisi muutusi olukorras ei toimunud.
UUDISED
- Ukrainas toimub Starlinkiga midagi segast: ühel hetkel väidavad komandörid, et terminalide kiiruspiirangud on eemaldatud; järgmisel hetkel selgitatakse, et need toimivad suurtel kiirustel endiselt ebakindlalt; samas väidavad teised, et midagi pole üldse muutunud. See kõik toimub teadete taustal – sealhulgas USA presidendi enda kommentaaride põhjal –, mille kohaselt helistas Trump isiklikult Muskile ja palus tal taastada algsed seaded.
Samal ajal jätkuvad rünnakud Venemaal – riigis, kus Starlink pole kunagi toiminud. Permi oblastis süttis põlema hoone keemiatehases “Azot”, Kurski oblastis aga Venemaa föderaalse maksuameti andmekeskus. Ühtlasi on allikad ettevõttest Rosneft kurtnud Bloombergile, et nad on naftatöötlemistehaste pidevast remontimisest kurnatud; nad on hakanud remonditöid isegi meelega edasi lükkama, teades, et niipea kui rajatis taas tööle hakkab, tabab seda kohe uus rünnak – seega, võib-olla ei teeks veel mõni löök asja hullemaks. Võimalik, et just see on põhjus, miks Trump ja Putin on intensiivistanud jõupingutusi, et teha lõpp rünnakutele Venemaa naftatöötlemistehaste vastu.
Rindel purustab Vene armee kõik rekordid – kaotuste arvu poolest, nagu teatavad Ukraina relvajõudude kindralstaap ja Ukraina mehitamata süsteemide väed. Ja see on alles algus; olukord läheb talvel ilmselt veelgi hullemaks, mil Vene väed jäävad täiesti lagedale, ilma puude ja taimestiku pakutava varjeta. See toimub olukorras, kus isegi vigastatud sõdureid – kes liiguvad karkude toel – saadetakse rindel salapärastele lahinguülesannetele. Tundub, et Vene armees väärtustatakse inimest veelgi vähem kui odavat, paarisaja dollari suuruse hinnaga FPV-drooni.
Selle taustal püüab Venemaa mõjutada olukorda USA-s, kasutades botivõrgustikke, mis on suunatud Ukrainat toetavate vabariiklastest ja demokraatidest kandidaatide vastu. Meie jaoks oleks aga üsna soodne asjade käik see, kui Trump muutub oma lõputute skandaalide ja kongressi juurdlustega niivõrd hõivatuks, et tal ei jää enam aega Ukraina asjadesse sekkuda.
Venemaa kaitseministeeriumi bürokraatliku vea tõttu on enne 2022. aastat Donetski ja Luganski „rahvamiilitsates“ võidelnud venemeelsed vabatahtlikud ekslikult kantud deserteerijate nimekirja; nad on kinni võetud ja saadetud ründeüksustesse, kus neid ootab suure tõenäosusega surm. 2014. aastal moodustati Venemaa poolt okupeeritud Ukraina Donetski ja Luganski oblastites kohalike kaitsejõududena „rahvamiilitsad“, mis said tuge ja varustust Venemaalt. Tegemist oli vabatahtlike üksustega, mis osalesid nii algsetes lahingutes kui ka hilisemates kaitsetegevustes. Nendes miilitsates ei teeninud mitte ainult kohalikud elanikud, vaid ka tuhanded vabatahtlikud – sageli paremäärmuslikud natsionalistid – Venemaalt, kes saabusid Donetski piirkonda, et „kaitsta“ seda „Ukraina agressiooni“ eest. Paljud neist jäid pärast miilitsast lahkumist piirkonda elama. 2022. aastal, pärast Venemaa sissetungi ja kahe piirkonna annekteerimist, liideti „rahvamiilitsad“ Venemaa armeega. Seejuures klassifitseeriti kõik vabatahtlikud – isegi need, kes olid juba teenistusest lahkunud – tagasiulatuvalt mobiliseerituteks. Mõned inimesed märgiti koguni lepingulisteks sõjaväelasteks, kuigi nad polnud Venemaa kaitseministeeriumiga kunagi ühtegi lepingut sõlminud. Nende teenistusest vabastamine tühistati sisuliselt tagantjärele – sageli aastaid pärast tsiviilellu naasmist, kusjuures paljudel neist on tõsiseid terviseprobleeme, sealhulgas jäsemete kaotus. Kuna lepinguline ja mobiliseeritute teenistus on tähtajatu, on endised miilitsavõitlejad sattunud deserteerijate nimekirja, ilma et nad ise sellest teaksidki. Paljud on vahistatud ja karistuseks saadetud karistusüksustesse, kus nad sisuliselt surma saadetakse. See olukord on kestnud vähemalt kaks aastat. Probleem on nii sage ja laialdane – puudutades tuhandeid inimesi –, et sellele on antud isegi oma nimetus: „Probleem 500“ (vene keeles *Проблема-500*; nimetus tuleneb deserteerijate kohta kasutatavast mitteametlikust „veosekoodist“).
Augustis jõudis Lääne-Ukrainasse vaid käputäis Venemaa reaktiivmootoriga droone. Ukrainska Pravda andmetel on Ukraina pärast seda, kui Valgevene oma signaaliedastusjaamad uuesti tööle pani, riigi lääneosas alla tulistanud üle 420 reaktiivmootoriga drooni tüüpi Shahed. Juunis nõudis Zelenskõi Lukašenkolt nelja sellise jaama sulgemist. Valgevene täitis nõudmise, kuid septembris hakkasid jaamad taas signaali edastama. Need jaamad asuvad tavalistes mobiilimastides Ukraina piiri lähedal. Üks mast edastab signaali 100–140 km kaugusele. Droon suudab signaali edasi kanda veel 50–70 km, suunates nii Venemaa ründedroonid 200–300 km sügavusele Ukraina territooriumile. Peamiste liikumisteede katmiseks vajab Venemaa 18–22 jaama; ühe jaama maksumus on kuni 20 000 dollarit. Valgevenes Hdenis asuv mast paikneb Ukraina piirist 1,8 km ja Kiievi keskusest umbes 100 km kaugusel. Valgevenes paikneb Venemaa Iskander-M üksus, millel on neli laskeseadet. Lisaks on seal 36 Nõukogude-aegset Tochka-U laskeseadet. Venemaa võib Valgevenest välja tulistada kuni 550 km tegevusraadiusega rakette Iskander-1000 ning Põhja-Korea rakette KN-23, mille lennukaugus ületab 600 km. Ballistilised raketid võivad jõuda Lääne-Ukrainasse 2–3 minutiga. Ukraina võib kasutada elektroonilist sõjapidamist, et häirida sideühendust Valgevene mastide ja Venemaa droonide vahel. Ukraina rünnak nendele mastidele võiks anda Moskvale ettekäände kaasata Valgevene armee otsesesse sõjategevusse. Ajavahemikus 2022. aasta veebruarist kuni 2025. aasta augustini varustas Lukašenko režiim Venemaad relvastusega vähemalt 1,2 miljardi dollari väärtuses.
- Oleg Zhdanov operatiivolukorrast
Anna Kellyst on üsna kindlalt saamas Valge Maja pressiesindaja, ta on üks Trumpi soosikutest. Anna Kelly (sündinud 1996) on Ameerika pressiesindaja, kes on alates 2026. aasta veebruarist töötanud Valge Maja pressisekretäri esimese asetäitjana. Olles varasemalt võitnud iludusvõistlustel tiitlid „Miss State Fair of Virginia“ (2019) ja „Miss Madison“ (2022), on ta omandanud bakalaureusekraadi politoloogias Auburni Ülikoolis ning magistrikraadi poliitilises juhtimises George Washingtoni Ülikoolis. Enne Valges Majas tööle asumist tegi Kelly karjääri vabariiklaste meediastrateegia vallas, töötades Vabariiklaste Rahvuskomitee riikliku pressiesindajana ning kongresmen Derrick Van Ordeni ja Wisconsini Vabariikliku Partei kommunikatsioonidirektorina.
Eile toimus järjekordne vangide vahetus, mille käigus sõjavangidega tegelev koordinatsioonistaap saavutas 261 kaitsja vabastamise Vene vangistusest. Lisaks toodi kodumaale tagasi 9 Ukraina tsiviilisikut. Vabastatute seas on Ukraina relvajõudude sõjaväelasi – sealhulgas mereväest, maaväest, õhuründevägedest, riiklikust eritransporditeenistusest, territoriaalkaitsejõududest, erioperatsioonide vägedest ja sõjaväe õiguskorrateenistusest –, samuti Ukraina rahvuskaardi ja riikliku piirivalveteenistuse liikmeid ning üks päästja riiklikust eriolukordade teenistusest. Enam kui pooled täna vabastatud kaitsjatest langesid vangi 2022. aastal, sealhulgas Mariupoli kaitsmise käigus. Viis neist jäid ellu Olenivkas toimunud terrorirünnakus, olles hoitud kurikuulsas „barakis nr 200“. Veel üheksa kannatavad tõsiste haiguste all. Vabastatud sõjaväelased kaitsesid riiki Donetski, Luhanski, Harkivi, Zaporižžja, Hersoni, Kiievi, Mõkolajivi ja Tšernihivi suundadel; rühmas on ka Tšernobõli tuumaelektrijaama kaitsjaid. Vabastatute seas on 38 ohvitseri. Rühmas on ka sõjaväelasi, kes langesid vangi juba 2018. ja 2020. aastal.- Ukraina droonid tabasid öösel kaht sihtmärki sügaval Venemaa territooriumil: föderaalse maksuameti andmekeskust Gorodetsis (820 km kaugusel piirist) ning Bereznikis asuvat keemiatehast Azot (1670 km kaugusel), kus toodetakse nitraate, ammoniaaki ja lämmastikhapet.
