Operatiiv- ja sõjaga seotud info 28. oktoobril

OPOLUKORD 28102026

• Ukraina, teisipäeval, 27. Oktoobril, 2026.a. Venemaa on terve aasta Dobropillja ja Kostjantõnivka suundadele mehi ja materjali saatnud, kuid pole oma eesmärke silmatorkavalt saavutanud. Dobropillja ja Kostjantõnivka on endiselt vaidluse all, samas kui Venemaa rünnakud Družkivka suunas ei ole soovitud edu saavutanud.
• Donetski lõunarindel jätkavad Ukraina väed vasturünnakuid ning – tuginedes Venemaa allikatest pärinevatele piltidele ja teadetele – on neil õnnestunud siseneda Komari asulasse lõuna poolt ja võtta sisse positsioonid elamualal. Samuti teatatakse, et Ukraina väed on taas ületanud Mokri Jali jõe. Mõned Venemaa sõjalised kanalid hoiatavad juba ohust, et sealsed Vene üksused võivad sattuda piiramisrõngasse. Vene sõjablogija Rybar tunnistab, et Ukraina rünnakud lõunas jätkuvad ja surve on tugev.

---

27. oktoobril ei liikunud edasi ei Vene ega Ukraina väed. Vene väed tulistasid öösel Ukraina suunas välja teadmata arvu ballistilisi rakette (Iskander-M/S-400) ning 280 drooni.

Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 27. oktoober 2026 kell 22.00.

Päeva algusest peale on toimunud kokku 178 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas ühe raketirünnaku ja 46 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanski ja Kurski suunal on okupandid päeva algusest peale korraldanud 27 suurtüki rünnakut meie vägede positsioonidele ja asulatele.

Pivdenno-Slobožanski suunal ründas vaenlane meie üksuste positsioone viiel korral Ohrimivka ja Mala Vovtša asulate suunas. Kaks neist rünnakutest kestavad endiselt.

Kupjanski suunal üritas vaenlane kolmel korral oma positsioone parandada, sooritades rünnakuid Radkivka suunas. Praegu käivad lahingud.

Lymani suunal tõrjuti tagasi neli sissetungijate edasitungikatset, mis olid suunatud Nove, Stavky ja Lymani asulate poole.

Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud kaks sissetungijate edasitungikatset Jampili asula lähedal ja Orihuvatka suunas.

Kramatorski suunal sooritas vaenlane ühe rünnaku Malynivka suunas.

Kostjantynivka sektoris tõrjusid kaitsejõud tagasi 13 vaenlase rünnakut Kostjantynivka asula lähedal ning Raiske ja Pavlivka suunas. Üks vaenlase rünnakuoperatsioon on praegu veel käimas.

Pokrovski sektoris korraldas vaenlane 24 rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Sofiivka, Vilne, Vodianske, Vasylivka ja Molodetske asulate lähedal, samuti Toretske, Kucheriv Yari, Dobropillia, Hannivka, Novohryshyne, Hulive ja Serhiivka suunas. Üks lahingutegevus on endiselt käimas.

Oleksandrivka sektoris okupandid rünnakuid ei sooritanud.

Huliaipole sektoris tõrjusid kaitsejõud 16 vaenlase rünnakut, mis olid suunatud Ternuvate, Dolynka, Hirke, Charivne ja Yehorivka asulatele. Lahingud jätkuvad.

Orikhivi ja Prydniprovske sektorites okupandid rünnakuid ei sooritanud.

Teistes sektorites olulisi muutusi olukorras toimunud ei ole.

Ps! Ma olen mõned korrad kirjutanud, et tegelike kaotuste numbrid me saame teada alles kunagi peale sõda. Ukraina kaotustest me ei tea suurt midagi. Tusk avaldas oktoobri alguses, et UA kaotab  sellel aastal umbes 27K kuus ja see arv suureneb. Võib olla loogiline kuna Ukraina operatsioonid Lõmani, Huljapole ja Zaporozje piirkonnas on ründe operatsioonid.  Venelaste kaotuste kohta on UAPS numbrid mis on mulle tihti tekitanud küsimusi arvestades avaldatud infot erinevatest rindelõikudest. Nüüd on siis konflikt avaldatud – UA PS hinnang ja Mediazone arvestused lahknevad suuresti. Mediazone teatavasti saab oma info avaldatud matuse teadetest ja järelhüüetest avalikes allikates ja sotsiaalmeedias.

---

UUDISED

• Ukraina lammutab Venemaa sõjatööstuskompleksi, tabades üht objekti teise järel – täpsemalt neid, kus toodetakse rakette ja lõhkeaineid. Nende tehaste töötajad palvetavad tõenäoliselt, et Ukraina kaitsejõud suunaksid oma tähelepanu taas naftatöötlemistehastele; praegu seda siiski juhtunud ei ole – eks näe, mis edasi saab.
  Ukraina relvajõudude kindralstaabi aruannete analüüs näitab, et Vene armee on rindejoonel sisuliselt paigalseisus, samas kui Ukraina väed tegutsevad agressiivsemalt. Ühtlasi tundub, et Ukraina väed viibivad endiselt Kostjantõnivkas – linnas, mille Venemaa kaitseministeerium väitis end olevat vallutanud juba üsna ammu. See muster kordub kogu rinde ulatuses ning, nagu kurdavad sõjameelsed Vene kommentaatorid, läheb olukord nende endi vägede jaoks vaid halvemaks.
  USA asepresident tegi terava märkuse kõrgete kütusehindade kohta, märkides, et selliseid hinnatõuse tuleb ette alati, kui mõni väike diktaator otsustab jonni ajama hakata – tuues peamise näitena Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse. Jääb üle oodata, kas tegemist oli ühekordse kommentaariga või on Valge Maja administratsioon lõpuks ometi tutvunud arvamusküsitluste tulemustega. Need näitavad, et enamik ameeriklastest toetab Ukrainat, samas kui Putinit toetab vaid 4% (kellest pooled asuvad eeldatavasti Valges Majas – koos oma peredega).
  Serbia ei lõpeta laskemoona tarnimist Ukrainale kolmandate riikide kaudu – vähemalt esialgu mitte. Võib-olla sattusite eile lugema vastupidise sisuga teateid ja tundsite meelehärmi, kuid tegelikult pole hiljuti valimised võitnud „Üliõpilasbloki“ esindajad sel teemal üldse mingeid avaldusi teinud. Peagi saate teada, miks selline uudis teie infovoogu ilmus.
  Penza sõjaväekomissariaatides kiitlevad töötajad omavahel sellega, kui palju inimesi on neil õnnestunud armeesse kokku ajada, olles kindlad, et mingit karistust nad selle eest ei saa. Ja praegu see nii ongi: inimesi haaratakse tänavalt ja saadetakse otse kaevikutesse. Igasugusest „vabatahtlikkusest“ pole enam ammu juttugi. Tšeljabinskist pärit IT-spetsialist sõlmis lepingu droonidega seotud ametikohale asumiseks, kuid sattus hoopis nn hakklihamasina-rügementi – üksusesse, mida kasutatakse kahurilihana. Tema abikaasa sõnul tühjendati mehe pangakaart, ostes sellega sülearvuteid, misjärel ta „likvideeriti“ – ta hukkus lahingutegevuses. Sellised „hakklihamasina“-rügemendid ja -brigaadid on Vene armees kahjuks väga levinud; Venemaa 36. armee kaotuste nimekirjadest selgub, et selle 37. motoriseeritud laskurbrigaadi kogu isikkoosseis on kolme sõja-aasta jooksul välja vahetunud, kuna kogukaotused on ületanud üksuse ettenähtud isikkoosseisu suuruse.

• Odessa oblastis kukkus alla Venemaa reaktiivmootoriga löögidroon (väike tiibrakett) „Geran-5 K5-K“; väidetavalt oli põhjuseks tehniline rike. See on üks haruldasi võimalusi drooni lähedalt uurida ja seda eelmise aasta versiooniga võrrelda.
• Algatuse kõneks tegid Euroopa liidrid ise. Büroo avalduses rõhutatakse, et Alexander Stubb ja Jonas Gahr Støre rääkisid üksnes oma riikide, mitte kogu Euroopa nimel. Nad plaanisid rääkida 20 minutit, kuid vestlus venis lõpuks poolteise tunni pikkuseks – kõne Putiniga kestis oodatust 4,5 korda kauem. Vestlus Venemaa diktaatoriga venis ootamatult koguni poolteise tunni pikkuseks. Stubb kommenteeris hiljem kõnelusi, kirjeldades neid kui „professionaalseid ja otsekoheseid“. Ta rõhutas samuti, et kõne oli kooskõlastatud Ukrainaga ning võtmeliitlasi oli sellest eelnevalt teavitatud. Pärast Putiniga rääkimist pidasid Stubb ja Støre telefonivestluse Zelenskõiga.  Avalikuks on saanud vestlus Putini ning Norra ja Soome liidrite vahel.
  • Putin väitis väidetavalt, et Euroopa toetus Ukrainale pikendab konflikti; samuti rääkis ta konflikti algpõhjustest ja NATO laienemisest.
  • Putin ütles, et Venemaa ei ole valmis tegema järeleandmisi oma eesmärgi osas vallutada kogu Ukraina Donbassi piirkond.
  • Ta kirjeldas olukorda rindejoonel, märkides, et initsiatiiv on täielikult Vene vägede käes, ning väljendas kindlat vastuseisu Euroopa liidrite vahenduskatsetele.
  • Seejärel teatas Putin liidritele, et USA on vahendanud relvarahu Oleškõ lähedal, eesmärgiga leevendada humanitaarkriisi.
  • Liidrid leppisid kokku otsese telefonisuhtluse jätkamises ning arutasid julgeoleku tagamist Läänemerel.
  • Taani peaminister Mette Frederiksen on lükanud tagasi Soome ja Norra pakkumised. „Ma ei tea, mida need kaks riiki loodavad saavutada, kui teised on tegutsenud omal käel ja reisinud Moskvasse; meie, eurooplased, peame tegutsema ühiselt,“ sõnas ta. Mette Frederiksen (S) on andnud Soome presidendile Alexander Stubbile ja Norra peaministrile Jonas Gahr Størele teada, et ta ei kiida heaks nende „omal käel“ tegutsemist.
  • Putini abi Ušakov kommenteeris eile toimunud kolmepoolset telefonivestlust Soome, Norra ja Putini vahel. Ta kordas, et Putin on valmis president Zelenskõiga kohtuma vaid Moskvas – mis annab selgelt märku, et Kreml ei ole valmis tõelisteks rahuläbirääkimisteks. … „Mind üllatab, et see vestlus üldse aset leidis. Telefonivestlus oli – võiks öelda – üksikasjalik ja sisukas ning kestis poolteist tundi. Kuid on üllatav, et see vestlus on tekitanud kriitilist vastukaja mitmes Euroopa riigis. See on minu arvates väga sümptomaatiline ja kõnekas. Mis puutub vestlusesse endasse, siis keskendus see peamiselt kokkuleppele taastada Budapestis kolmepoolsed läbirääkimised Venemaa, Ukraina ja USA esindajate vahel. Selle teema kohta esitati palju küsimusi, millele meie poolt anti selgitusi; üldiselt käsitleti seda teemat üsna põhjalikult. Võiks märkida veel üht asja: nii Norra peaminister kui ka Soome president andsid meie presidendile edasi, et Volodõmõr Zelenskõi on väga huvitatud otsekõnelustest meie riigipeaga. Meie poolt juhiti tähelepanu sellele, et esiteks on kõigile teada, et praegune Kiievi juht on ebaseaduslik – sellest on samuti palju räägitud. Samal ajal kordas meie riigipea – ilmselt juba miljondat korda –, et kui Zelenskõi tõesti soovib pidada otseläbirääkimisi, võib ta tulla Moskvasse, kus talle tagatakse kõik vajalikud tingimused, sealhulgas turvalisuse osas. See öeldi välja. Lisaks rõhutati, et põhimõtteliselt on Ukraina ja Venemaa liidrite tasandil suhtlemine kõige mõttekam alles siis, kui läbirääkimisprotsess on lõppenud ja dokumendid ette valmistatud – pidades silmas just pikaajalist lahendust Ukraina küsimuses. Alles seejärel võiksid kahe riigi juhid kohtuda; läbirääkijad esitaksid neile dokumendid ning riigipead saaksid need seejärel allkirjastada.“
• Venemaa Keskpank on lõpetanud baasintressimäära langetamise ja prognoosib nüüd, et see püsib lähitulevikus kõrgel tasemel. Aastaid kestnud „kangelaslik“ võitlus inflatsiooniga on lõppenud hävitava kaotusega. Ka rahandusministeerium on andnud Venemaa majandusele noahoobi selga: 2027. aasta valitsuskulutused on kavas külmutada, jättes need 2026. aasta tasemele. Mis peaks siis Venemaa majanduskasvu vedama? Kas mingisugustki kasvu on üldse plaanis? Kas nafta hinna tõus tuleb Putinile appi? Vladimir Milov selgitab üksikasju.

• Petro Porošenko: Täna hommikul viibisin Lõunasillal. Riik ei suuda end kaitsta ballistiliste rakettide eest ega tõhusalt peatada droonide „Shahed“ rünnakulaineid. Iga päev ja öö hävitatakse ettevõtete „Epicenter“, „Rozetka“ ja „Nova Poshta“ objekte. Me peame rääkima rahust. Kuid see on võimalik vaid kuue põhilise tingimuse täitmisel.
  • Ukraina ei tohi läbirääkimiste laua taga olla kerjuse rollis. Läbirääkimistele minekuks vajame tugevat positsiooni, mis tugineb tugevatele relvajõududele. Vajame korralikku sõjalist eelarvet ja sõjamajandust – mitte seda jama, mis on praegu Ülemraadale kaalumiseks esitatud.
  • Me peame hävitama mitte ainult Venemaa relvad, vaid ka Venemaa võimekuse neid toota. Selleks vajame ründerelvi – nii meie endi omi kui ka neid, mida toodame koos Euroopa partneritega.
  • Peame võtma Putinilt tema peamise liitlase – aja. Me ei tohi lubada Ukraina hävitamist. Selleks on vaja liitu partneritega ja sisemist ühtsust, mis põhineb rahvusliku ühtsuse koalitsioonil – mitte aga parlamendisaalis tegelikult puuduval „superenamusel“.
  • Vaja on Venemaa-vastaseid sanktsioone, millega kaasnevad automaatsed tagajärjed ja mida rakendavad kõik meie partnerid.
  • Relvarahu peab sisaldama mitte ainult alguskuupäeva, vaid ka mehhanismi rikkumiste karistamiseks – sealhulgas NATO-ga liitumist, ning kuni selle hetkeni ÜRO rahuvalvajate paigutamist.
  • Venemaa peab rahastama enda poolt hävitu taastamist.

  See kava on täiesti võimeline tagama Ukrainale euroopaliku ja õnneliku tuleviku.

• Stubb: Euroopa Liidus saab olema ligikaudu 40 liikmesriiki – 20% maailma riikidest. Minu nägemuse kohaselt juhtub see 30 aasta pärast. Isiklikult sooviksin näha liidus kogu Lääne-Balkani piirkonda, Ukrainat ja Moldovat. Loomulikult tahaksin Euroopa Liidus näha ka Islandit, Norrat, Šveitsi ja Ühendkuningriiki. Kanada on vähemalt assotsieerunud liige. Türgi, Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia puhul sõltub kõik nende arengust, kuid soovin, et nad liiguksid Euroopa suunal. Olen surmani tüdinenud kogu sellest EL-i halvustamisest, mida kõikjal maailmas kuulen. Igal konverentsil kuulen üht ja sama juttu: Euroopa on USA-st ja Hiinast maha jäänud ning määratud hukule. Mina olen põhimõtteliselt teisel arvamusel. Arengu pendel kõigub edasi-tagasi. Brexiti juures oli halb see, et Ühendkuningriik amputeeris endal jala, ilma et selleks oleks olnud meditsiinilist põhjust. Hea uudis oli aga see, et lõppkokkuvõttes aitas see Euroopa Liitu ühendada. Kõik liikmesriigid mõistsid, et liidust lahkumisega kaasnevad kulud on tunduvalt väiksemad kui liitu jäämise hind. Paljud meist uskusid Fukuyama teesi „ajaloo lõpust“. Tagantjärele vaadates ei juhtunud seda küll ülemaailmselt, kuid Euroopas küll. Usun tõesti, et Euroopas leidis aset tõeline „ajaloo lõpu“ hetk. See „puhkus ajaloost“ on nüüd läbi. Kaubandus, energia ja tehnoloogia pidid riike ühendama. Nüüd kasutatakse neid võimuinstrumentidena riikide lahutamiseks. Lämbumispunktidest on saanud sõjainstrumendid, millel on globaalsed tagajärjed, nagu Hormuzi väinas ja Mustal merel. Usaldus rahvusvahelise koostöö vastu on õõnestunud. Tänapäeval on käimas 65 konflikti või sõda, rohkem kui ühelgi ajal pärast Teist maailmasõda. Rahulepingud on tehingupõhised ja seega lühiajalised. Selles uues multipolaarses maailmakorras reegleid ei austata. Maailm on liikunud koostööst konflikti ja juhitud konkurentsist tehingute juurde. See on koerasööja-koera maailm. Suurriikide konkurents on reeglitel põhineva rahvusvahelise korra jalge alla tallanud. Minu suur mure tehisintellekti puhul on see, et me loome inimestest kaks klassi: need, kes sisuliselt ühendavad oma aju tehisintellektiga ja loobuvad isiklikust, analüütilisest ning sõltumatust mõtlemisest, ning need, kes kasutavad tehisintellekti kui tööriista.
• Kongressi demokraadid valmistuvad uurima Donald Trumpi ja Vladimir Putini vahelist lepingut ning on nõudnud, et Ameerika suuremad pangad säilitaksid kõik vastuolulise tehinguga seotud dokumendid. Kui esimene Vene diislikütust vedav tanker suundub USA kaldale, valmistuvad demokraadid, kes loodavad pärast 3. novembri valimisi saavutada kontrolli vähemalt ühe Kongressi koja üle, lepingut vaidlustama. Isegi veteranist vabariiklasest senaator Mitch McConnell on kritiseerinud Trumpi Vene agressori ja autokraadi lepitamise pärast.Bloombergi andmetel on demokraadid saatnud kirju suurematele pankadele ja sadamavaldajatele, nõudes, et nad säilitaksid kõik tehinguga seotud tehingute dokumendid. „Kõik Vene diislikütuse saadetised Ameerika Ühendriikidesse tekitavad tõsiseid õiguslikke küsimusi ja võivad saada kohtuvaidluste ja kongressi uurimiste objektiks,“ seisab kirjades. Seadusandjad hoiatavad ka, et leping tekitab tõsiseid riikliku julgeoleku probleeme, kuna see võib pakkuda rahastamist Venemaa jõhkrale ja ebaseaduslikule sõjale Ukraina vastu. Bloombergi teatel saadeti kirjad JPMorgan Chase’ile, Bank of Americale, Citigroupile ja Morgan Stanley’le, samuti mitmele sadamavalitsusele, sealhulgas New Yorgi ja New Jersey sadamavalitsusele. Kirjadele kirjutasid alla asjaomaste kongressi komisjonide kõrgemad liikmed ja seadusandjad, kellest võiksid saada komisjonide esimehed, kui demokraadid taas kontrolli alla saavad. Nende hulgas on senaator Chris Coons ja esindaja Gregory Meeks, kes võiksid juhtida oma vastavate kodade väliskomisjone, kui nende partei võidab enamuse. Kirjadele kirjutasid alla ka senaatorid Elizabeth Warren ja Ron Wyden, kes on vastavalt Senati pangandus- ja rahanduskomisjonide kõrgemad demokraadid. Poleemika tekib ajal, mil Trumpi suhted Putiniga on Washingtonis üha suurema tähelepanu all. Demokraadid loovad nüüd aluse kongressi uurimisele, mis võiks uurida Vene diislikütuse impordi finantstehinguid, õiguslikke tagajärgi ja riikliku julgeoleku tagajärgi, samal ajal kui Moskva jätkab sõda Ukraina vastu.
• Majandusteadlane ja professor Igor Lipsits arutleb Anton Siluanovi naasmise üle asepeaministri ametikohale ning selgitab, miks Mihhail Mišustini valitsusel puudub strateegia. Ta analüüsib, kas Venemaa üleminek turumajandusele oli viga ning miks ei osutunud riigile sobivaks ei Hiina ega lääne mudel. Samuti käsitleb ta seda, kuidas lääs kinkis Vladimir Putinile sisuliselt 220 miljardit dollarit; ta räägib Venemaa kahjumis ettevõtete arvust ja sellest, miks Hiina vajab Venemaad. Lipsits kirjeldab Venemaa reforme kui „kandilist ratast“ ning uurib, mis ootab majandust ees pärast sõda – arutledes, kas on võimalik vabaneda „naftanõelast“ ja kas kriis on juba käes.

• Nii näeb välja Kiievi Pivdennõi (Lõunasild) pärast Venemaa rünnakut. Elanikud ületavad seda jalgsi, et tööle jõuda. Möödunud ööl ründas Venemaa Ukrainat 16 ballistilise raketi ja enam kui 280 drooniga. Peamiseks sihtmärgiks oli Kiiev. Vigastada sai 16 inimest ja üks inimene hukkus. Venelased ründasid ülikoolilinnakut ja selle ümbrust. Viis kannatanut on ülikooli üliõpilased või töötajad. Ülikooli rektori sõnul on kaks raskelt vigastatud teise kursuse tudengit juba operatsioonil käinud ning ees ootab veel üks neurokirurgiline operatsioon. Kiievis said kahjustada metroojaam, koolid, ühiselamu, büroohoone, elamud ja muud tsiviilobjektid. Samuti sai kannatada Ukraina suurima eraenergeetikaettevõtte DTEK üks kontoritest.
• BILD: „Trump vägistas mind 30 aastat tagasi“ – Šveitsi modell Beatrice Coil süüdistas USA presidenti avalikult seksuaalses vägivallas:
  • Trump vägistas naise 1993. aasta novembris New Yorgis asuvas Plaza hotellis, tema enda korraldatud iludusvõistluse ajal. Enne seda oli Trump talle lubanud USA viisat ja kohta õppeasutuses.
  • Iludusvõistlusel viibis ka finantsist Jeffrey Epstein, kes tutvustas end naisele kui „Doni parimat sõpra“. Modelli väitel sundis Trump teda pärast juhtunut vaikima.
  • Süüdistused sisalduvad USA Esindajatekoja õiguskomisjoni demokraatide koostatud uues raportis.
  • Dokument koondab 11 naise ütlused; neist viis süüdistavad Trumpi vägistamises või seksuaalses ahistamises.
  • Coil on varemgi rääkinud Trumpi poolsetest suudlustest ja soovimatutest puudutustest, kuid vägistamisest on ta avalikult rääkinud alles nüüd. Ta selgitas seda hirmuga, mis tulenes ähvardustest ja survest.
• Loos roosa flamingoga – mis muutus äkitselt kõige võimsamast relvast „poliitiliseks avalduseks“.  Ukraina presidenti nimetas veel eelmise aasta augustis „Flamingot“ „parimaks raketiks“ ja teavitas avalikkust selle seeriatootmise käivitamisest… Samuti andis president Zelenskõi tänavu augustis korralduse, et „Flamingo“ raketid „lendaksid Venemaale talvituma“. Tuleb välja, et keegi söötis riigipeale ja relvajõudude ülemjuhatajale teadlikult ette valeinfot, mis kahjustas tema mainet ja tekitas ühiskonnas umbusku riigijuhi sõnade vastu.Teiseks: kes kindralstaabis tegi – ja mis eesmärgil – ebakompetentseid (ning võib-olla isegi tahtlikult kahjulikke) otsuseid nn „Flamingo raketi“ kasutuselevõtu kohta, mis tegelikkuses osutus vaid „poliitiliseks avalduseks“… Eelmise aasta novembris toimunud ettevõtte Fire Point suurejoonelisel pressikonverentsil viibisid kohal isegi kindralstaabi kõrged esindajad.Kolmandaks: kes kaitseministeeriumis tegi – ja mis eesmärgil – otsuseid nende nn „Flamingo rakettide“ hankimise kohta, mis osutusid „poliitiliseks avalduseks“… Selle „poliitilise avalduse“ eksisteerimise vältel toodeti ja lasti välja umbes 100 „Flamingo raketti“ – nii katsetuste käigus kui ka „lahingutegevuses“.Arvestades ShtilerMANi väiteid, et üks rakett läks Ukraina eelarvele maksma 600 000 dollarit, selgub, et ainuüksi Putini hirmutamiseks kulutati vähemalt 60 miljonit dollarit. ShtilerMAN on samuti korduvalt väitnud, et ettevõte Fire Point arendas – või oli juba välja arendanud – selle „raketi“ jaoks oma mootori; kui palju see projekt maksma läks, pole teada. Terehhi väide, et riik ei kulutanud arendustegevusele sentigi, on vale, sest ettevõttel Fire Point puuduvad muud rahastusallikad peale riigi raha või meie partnerite vahendite, mis suunatakse riigieelarvesse. See kõik on MEIE RAHA. On intrigeeriv, kes täpselt tegi otsused “raketi” arendamise alustamise, seeriatootmise, kasutuselevõtu ja tootmise peatamise kohta. Kas see võis tõesti olla Iryna Terekh ise? Relvaturul ei saa see nii juhtuda. Ülemraada ajutine uurimiskomisjon, vastav Rada komisjon – nemad peavad selle välja klaarima; näen siin ka kriminaalkuritegude märke. Siin on tööd ka NABU-l ja DBR-il, mis küll pigistab kangekaelselt silma kinni miljardite dollarite väärtuses juhtumite ees, aga on järjekindlalt – juba terve aasta! – püüdnud kogu Kasjanovi perekonda nende täpsete Moskva-rünnakute eest trellide taha saata.
• Itaalia valitsus viivitab juba ette valmistatud 13. sõjalise abipaketi heakskiitmisega Ukrainale (mis sisaldab SAMP/T süsteemidele mõeldud rakette Aster 30). Viivituse põhjuseks on erimeelsused Meloni koalitsioonis ja Salvini juhitud erakonna Liiga (Lega) seisukoht, samuti soov hinnata Trumpi poliitikat pärast 3. novembril toimuvaid USA valimisi. Viimane saadetis toimetati kohale 2025. aasta detsembris, heakskiitmist aga lükati varem edasi juulist septembrisse ja seejärel oktoobrisse. Matteo Salvini teatas, et Itaalia ei saa enam Ukrainale raha ja relvi saata. Meloni helistas talle viivitamatult ja tegi täiesti selgeks, et Itaalia oma seisukohta ei muuda.
• Ukraina luure tuvastas Venemaa relvatehastes seadmeid seitsmest riigist. Ukraina sõjaväeluure (HUR) avaldas 26. oktoobril nimekirja 30 välismaise päritoluga tööpingist ja muust seadmest. Luure andmetel kasutatakse neid Venemaa tehastes, kus toodetakse ballistilisi rakette ja nende komponente. Neist 17 pärinevad väljastpoolt Hiinat – Saksamaalt, Taiwanist, USA-st, Türgist, Šveitsist ja Itaaliast. Peamise näitena tuuakse välja Hiina viieteljeline töötluskeskus Votkinski tehases; HUR-i andmetel toodetakse seal rakette Iskander-M ning komponente õhust välja lastavatele ballistilistele rakettidele Kinžal. HUR-i teatel sisaldavad Hiina seadmed Euroopa, Jaapani ja Taiwani päritolu osi. Luure soovib piirata selliste komponentide tarnimist Hiina tööpingitootjatele, kes varustavad Venemaa relvatehaseid. HUR ei ole oma tõendeid avalikustanud.
• Volodõmõr Zelenskõi pöördumine sõja 1707. päeva lõpus. See on sisuliselt meie kolmas märkimisväärne operatsioon sel aastal. Esimene viidi läbi dessantvägede poolt – tegemist oli väga ulatusliku operatsiooniga, mille käigus vabastati üle 800 ruutkilomeetri. Teine oli operatsioon „Vivaldi“ Donetski oblastis – operatsioon piirkondades, kus venelastel olid suured ambitsioonid ja ulatuslikud plaanid ning kust nad alustasid arvukaid rünnakuid. Meie väed vabastasid seal üle 200 ruutkilomeetri. Kolmas on operatsioon „Veles“, mida viib läbi brigaad „Hartia“; see tugevdab meie positsioone ja näitab venelastele, et isegi Kupjanski lähedal ei suuda nad saavutada eesmärke, mille nende poliitiline juhtkond on neile seadnud. Tahan tänada kõiki meie võitlejaid. Oluline on märkida, et tänavu on Ukraina positsioonid rindejoonel tugevamad kui kunagi varem selle sõja jooksul. Kui toetus meie partneritelt püsiks sama tugev – eriti mis puudutab Patriot-süsteeme ja muid õhutõrjevahendeid –, oleks Ukraina hoopis teistsuguses olukorras, sealhulgas diplomaatiliselt tunduvalt paremas seisus.