UA kaitseminister Oleksii Reznikov relvaabist
Üha rohkem on avalikus ruumis vastukaja meie sõduritelt, kes on omandanud kogemusi välismaiste raskerelvade kasutamisel lahingutegevuses. Mul on hea meel, et lõviosa neist arvustustest on väga positiivsed. Tänu meie kaitsjate osavusele saavad Vene okupandid vastulöögi, mida nad ei oodanud.
Tuletan meelde, et rindejoonel töötavad edukalt juba kolme tüüpi 155-mm suurtükid – haubits M777, haubits FH70, CAESAR ACS. Märtsis oli seda lihtsalt võimatu ette kujutada. Kuid täna on see juba reaalsus, mis oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski juhitud suurepärase meeskonnatöö tulemus. Rõõm teatada uudisest – 155-mm suurtükkide park täieneb.
Ukraina on juba saanud ühe modifikatsiooni M109 ACS-i. See on väga kvaliteetne tehnika. Ja selle kättesaamine oli mitme riigi koostöö tulemus.
Ühtlasi annan teada, et meie riigi rannakaitset ei tugevda ainult Harpoon-rakettid – neid hakkavad kasutama koolitatud Ukraina meeskonnad. Olen kindel, et “Harpoonidega” ja meie “Neptuunidega” võitlev vennaskond aitab vabastada ja taastada meie Musta mere ohutust, sealhulgas – kaitsta meie Odessat usaldusväärselt.
Nende rakettide hankimine oli samuti mitme riigi koostöö tulemus, mis võimaldas meil Briti sõprade osalusel saada Taani partneritelt “Harpoonid”. Olen korduvalt märkinud Briti juhtkonda ning oma sõbra ja kolleegi, Ukraina suure sõbra Ben Wallace’i erilisi pingutusi.
Viimaste saabujate hulgas on rohkem kui 100 erinevat tüüpi Ameerika UAV-d.
Nagu iga minu ametikohal olev minister, sooviksin ka mina, et üleeile oleks palju rohkem relvi. Sest see puudutab meie inimeste elusid.
Samas tuleb teadvustada, et näiteks viimase pooleteise kuu jooksul oleme saanud rohkem NATO-tüüpi suurtükimürske, kui on saada nõukogude tüüpi mürske!
Peaasi, et oleme saanud juba rohkem, kui kõik meie sõbralike riikide tehased suudavad 6 kuuga toota, kus on liinid nõukogude tüüpi laskemoona tootmiseks. Ja me saame rohkem. Suureneb ju suurtükiväe arv.
Strateegilisel otsusel minna üle NATO-tüüpi raskerelvadele on juba konkreetne mõõde. Ukrainat relvastust ja varustust saatvate partnerriikide koostöö on juba enneolematu.
Igas kommentaaris relvade ja Ukraina toetamise kohta üldiselt tänan ma oma kaaskaitseministreid. See pole lihtsalt viisakus – see on selge demonstratsioon, et Ukraina pole üksi.
Suuremahulised muudatused, mille peamised tulemused on alles ees, sai võimalikuks tänu USA silmapaistvale juhtimisele. Meie Ameerika partnerite seisukoht on võimaldanud vabal maailmal realiseerida tegeliku eesmärgi – Kreml ei tohi peatuda, vaid võita.
Olen juba maininud, et Varssavis oli mul au osaleda kohtumisel USA presidendi Joseph Bideni, USA välisministri Anthony Blinkeni ja Ukraina suure sõbraga, kellega oleme tihedas kontaktis ja kelle panust ma väga hindan, USA kaitse sekretär Lloyd Austin III.
President Biden kirjeldas seejärel selgelt relvaotsuste strateegilist lähenemisviisi ja kriteeriume. Samas peaksid sellised otsused tagama Ukrainale reaalse abijõu rindel, mitte rikkuma USA liitlaste ühtsust, arvestama abi osutamise praktilise võimalusega, kuna teatud relvad peavad olema kättesaadavad ning olema oma olemuselt süsteemsed.
Just sellise loogika järgi liikumine toimub, seda toetavad teised partnerid, millest annab tunnistust juba mainitud koostöö, rõhutan – enneolematu.
Lööki ei hoia ära aga relvad, vaid inimesed. Oleme näinud näiteid, kus relvad ja moodne tehnoloogia ei aidanud, kui inimesed ei tahtnud oma riigi eest võidelda. Selle asemel näitas Ukraina armee massilist kangelaslikkust koos kõrge professionaalsusega ja kogu Ukraina rahvas – silmapaistvat vastupidavust.
Viimaste nädalate päevad, tunnid ja minutid on olnud aeglasemad kui kunagi varem mu elus. Sest me peame ootama. Oodake ja samal ajal võidelge mahtude suurenemise eest, relvade valiku laiendamise eest, mille me saame ja millest anname peagi aru. Oodake uusi relva partiisid teades, et neid juba laetakse transpordile ja et meie sõdurid on alustanud treeningväljakutel väljaõpet.
Kuid ma vaatan tulevikku optimistlikult. Ukraina ju ikkagi võidab.
