Ukraina võimalikud tegevuskäigud
Täna rääkisime kaamera ees kaitseväe juhataja, kindral-leitnant Martin Herem’ga, valmisolekust isikkoosseisu osas ja olukorrast Ukrainas. Meie videoklipid vestlusest peaks 2-3 päeva jooksul ilmuma. Ukraina kohta ma küsisin ka, et millised võiksid olla Ukraina sõjalised tegevuskäigud. Sellele ta ei vastanud. Selles olime aga ühel meelel, ukrainlased talveks pidama ei jää.
Aga … Marylandi militaristid on ka letargilisest unest ärganud ja jagavad Twitteris Ukraina võimalikke, meie ütleme “course of action” (COAd). Nad pakkusid välja kolm mis oleks ka minu arvates võimalikud. Ma lisaks siia veel strateegilise COA mis sisaldab poliitilisi ja majanduslikke meetmeid ning oleks osaks igale kolmest. Väljamaa keeles “Comprehensive Approach”. Samas ma eeldan, et kui ukrainlased sõjaliselt suuri kaotuseid saaksid, oleks see strateegiline COA ka oluliselt väiksema mõjuga.
See, et ukrainlased läheks otserünnakule ühel kolmest COA’st, on minu arvates vist välistatud. Vähemalt senist ukrainlaste sõjalist tarkust vaadates. Hersoni kandis nad paar korda proovisid aga vast oli see rohkem Harkivilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Kuid kaotuseid oli palju ja New York Times neist kirjutas. Kõik kolm COAd tekitaks ukrainlastele suuri kaotuseid, eriti COA nr 3. Tänseks on Hersonist taandunud vene üksustest suur osa võtmas sisse positsioone teistel suundadel. Hersoni läänekaldal oli jõudude vahekord vististi 1/2.5 ukrainlaste kasuks. Sõjateadused räägivad, et kaotuste arv ründajal on kolm korda suuremad kui kaitsjal. Ukraina sõja statistika ütleb, et venelaste kaotused on üle 5 korra suuremad kui ukrainlastel kes on siiani peamiselt kaitses olnud. Ainuke tõsine ukrainlaste pealetung oli Harkivi oblastis aga seal oli ukrainlastel vene väga nõrgast kaitsest selge ülevaade. Kiievi, Tchernigovi ja Hersoni oblastis ukrainlased kurnasid vastast ja too ei suutnud oma rünnakuid jätkata, ülesannet täita ja taganes. Seega võib oletada, et ukrainlaste kurnamise taktika jätkub mis iganes tegevuskäigu nad ka valivad kuna see on siiani olnud edukas. Kurnamistaktika nõrkuseks on, et see sõltub peamiselt lääne abist. Annaks USA HIMARS’le ainult suurema tegevusraadiusega rakette.
Kurnamistaktika üheks eelduseks on, et vaenlase logistikavood pannakse lukku. Täna, kui Krimmi sild on veel töökorrast ära (aga seda parandatakse siiski kiiremini kui 9 kuud või aasta), on venelastel kaks peamist suunda. Läbi Rostovi Hersoni ja Donetski oblastitesse ning Kurski ja Belgorodi suunalt Harkivi, Luganski ja Donetski oblastitesse. Kõige lähemal on ukrainlased täna põhja-lõuna suunalise tee katkestamisele. Ehk siit võiks eeldada, et ukrainlaste põhirõhk saab olema COA nr 1. Ja samas ka Krimmi silla taastamise tõkestamine. Muideks Roman Svitan ütles paar päeva tagasi, et me ründame seda peagi jälle.
Teine suund mis katkestaks praegu Lõuna Hersoni ja Krimmi varustamise, on Donetski oblasti lõuna osas. Ehk siis COA nr 2 tuleks poolitada – Mariupoli suund ja Melitopoli suund. Mariupoli suunda jääks oluline sõlmpunkt Volnovahha.
Ehk siis neist kahest suunast saaks venelastele kraanid lukku keerata kuid sellest on ka aru saanud venelased. Siit siis igapäevased rünnaku katsed Harkivi, Luganski ja Donetski oblastites Pavlikale, Novomõkhailovkale, Makiivekale ja Nevskele. Melitopolis aga olevat ukrainlaste sõnul välja ehitatud tugevalt kindlustatud piirkond. Sinna ei tasu neil hetkel veel minna.
Mõelge nüüd ise edasi, mis teie teeksite. Üks on kindel – Himarsile suurema raadiusega raketid on vajalikud ja poliitiline ning majanduslik surve Venemaale peaks tugevnema. Need kaks koosmõjus annaks ukrainlaste võimaluse valida ka COA1 või COA2-1 vahel.
Ukrainlased ise on juba fookusesse võtnud varustusteed (LOC – Line of Communication). Kaardistavad, möödavad kauguseid ja valivad oma tegevuskäike. Tundub, et olulisem on neil lõuna suund. Kui Krimm on vaba, Kertchi sild õhku lastud ja tiib kindlustatud, on võimalus keskenduda ida suunale. Igaltahel nii see kaardilt paistab. Või on tegemist järjekordse petekaga?
