Loomine

Enne seda kui Jumal lõi inimese, meisterdas ta valmis hulgaliselt loomi. Esimesena tegi ta hobuse.

„Sina oled hobune“, ütles ta hobusele. „Sa töötad pidevalt koidust ehani, 24/7, kannad raskeid kandameid ja vead mida vaja. Sa sööd rohtu. Ja sinu intelligentsuse tase on madal. Sa elad 50 aastat.

„Seda on palju“, kukkus hobune hädaldama. „Teha 50 aastat rasket tööd on palju. Pane mu elueaks 20 aastat ja sellest on küll.“

Nii jäigi, Jumal määras hobuse elueaks 20 aastat.

Siis nokitses Jumal valmis koera. „Sina oled koer ja valvad mehe maja“, selgitas Jumal koerale. „Sa oled tema kõige ustavam kaaslane, saadad teda jahil ja sööd neid raasukesi mis mehe laualt maha pudenevad. Sina elad 25 aastat!“

„25 aastat on palju üksnes raasukeste peal elamiseks“, kurtis koer. „10 aastast on küllalt!“

Ja Jumal määraski koera elueaks 10 aastat.

Siis ehitas Jumal valmis ahvi. „Sina oled ahv“, rääkis ta ahvile. „Sa ronid puult puule ja käitud nagu idioot. Sellega sa lõbustad meest ja oled naljakas. Sina elad 20 aastat!“

„Elada siin maailmas 20 aastat nagu kloun“, ehmatas ahv. „Tänan ei. Mitte rohkem kui 10!“

Ja Jumal määras ahvi elueaks 10 aastat.

Lõpuks asus Jumal mehe meisterdamise kallale.

„Sina oled mees“, seletas mehele mis tähendab mees olla. „Sa oled ainuke ratsionaalselt mõtlev olend maakeral. Sa kasutad oma intelligentsust selleks, et valitseda maad. Ja sina elad 20 aastat!“

„Olla maa valitseja üksnes 20 aastat“, ei olnud mees summagi rahul. „Anna mulle veel need 30 aastat millest hobune keeldus, 15 aastat millest koer loobus ja 10 aastat mida ahv ei tahtnud!“

Ja nii Jumal otsustaski. Mees elab 20 aastat nagu mees, siis 30 aastat töötab nagu hobune, seejärel 15 aastat nagu koer valvates kodu ja pere järele, kasvatades ja hoolitsedes laste eest ning süües jäänuseid mis neist üle jääb, ja viimased aastad elab nagu ahv – mängib tola oma lastelastele ja ühiskonnale.