Operatiiv- ja sõjaga seotud info 28. juunil

OPOLUKORD 28062024

Vene väed on jätkanud oma pealetungioperatsioonide tempot Toretski suunal alates 18. juunist kuid praegu on väheõenäoline, et Venemaa saaks Toretski kiiresti edeneda.

Peastaap eile kell 2200. Siiani on toimunud 119 lahingukokkupõrget. Kuumad kohad päeva jooksul olid Toretski, Pokrovski ja Kurakhivsky. Lahingualadel on olukord aga meie kaitsjate kontrolli all raske.

Harkivi suunas olid kolm vaenlase rünnakut Vovchanski, Liptsivi ja Sotnõtski kasakate piirkonnas ebaõnnestunud. Vene väed on alustanud rünnakuid ja luureid põhjapiiri teises osas, seekord Harkivi oblastis Sotnõtskõi Kozatšoki lähedal. Võitlus käib. Katsap DRG sisenes Sotnõtski Kozachoki, hommikul taandus. DPSU sõdurid taastasid oma positsioonid. Kahjuks sai eile üks piirivalvur surma, vaenlane mineeris ka tema surnukeha.

UA on jätkanud Vovtšanski jõest põhja pool asuvate osade taaskindlustamist. RE säilitab kohaloleku jõe ääres, mõned üksused asuvad isegi UA positsioonidest lõuna pool.

Kupyanski suund. Toimus 10 kokkupõrget. Okupandid ründasid Petropavlívkast kirdes asuvas Stepovoí̈ Novoselívka, Pi панanyogo, Stelmahivka ja Andriyivka piirkonnas. Kõik rünnakud tõrjuti. Kaitsevägi rakendab meetmeid piiride tugevdamiseks ja vastase edasiliikumise takistamiseks.

Lymani suunas olulisi muutusi keskkonnas toimunud ei ole. Agressor üritas päeva jooksul kaheksa korda meie kaitsest läbi murda Kopanoki, Nevski, Makiyivka, Ternivi ja Torski aladel. Neli rünnakut tühistati, võitlus jätkub.

Ukraina relvajõud lõid Vene väed paljudel positsioonidel Ternovost ja Jampolovkast idas, võttes enda kontrolli alla kuni 4,2 km laiuse ja 1,32 km sügavuse ala.

Siversky suunal tõrjus kaitsevägi edukalt kuus vaenlase rünnakut Spirnogo, Rozdolívka ja Viimka lähedal.

Kramatorski suunal on vaenlane juba 6 korda üritanud kaitseväe üksusi Chasiv Jari piirkonnas okupeeritud positsioonidelt tõrjuda. Võitlused kestavad endiselt.

RU on jätkanud rünnakut Chasiv Yarist põhja pool, laiendades seal vaidlusalust ruumi. Edasi lõuna pool on UA ​​taastanud kontrolli suure osa Klištšiivkast.

Päeval jätkasid okupandid aktiivset tegutsemist Toretski suunas. Kokku üritas vaenlane 26 korda rünnata meie kaitsjate positsioone.

Pingeliseks jääb ka olukord Pokrovski suunas. Vaenlane ei loobu katsest tungida meie lahingukorda Vozdvizhenko, Novooleksandrivka, Evgenivka, Progresi, Novoselivka Esimese, Karlivka ja Umanske asulate piirkondades. Seni on toimunud 27 rünnakut, üks on pooleli. RU on teinud edusamme mööda rinde pikkust Avdiivkast läänes, lähenedes UA poolt pärast linna langemist rajatud kaitseliinile.

Kurahhivi suunal ründasid okupandid päeva jooksul 18 korral kaitseväe positsioone. Kaks kokkupõrget on veel pooleli. Olukord on meie kaitsjate kontrolli all.

Vremívski suunas surus vaenlane konstantinívki piirkonda. Kaks rünnakut tõrjutud, üks lahing pooleli.

Oríhívi suunas edutu katse rünnata meie kaitsjad Mala Tokmački.

Pridnipro suund. Vastase kümme rünnakut tõrjuti edukalt. Positsioonide kaotamine ei ole lubatud. Olukord on kaitseväe kontrolli all.

__________________________________________________

• Saatejuht Andriy Drozda tegi 27. juuni seisuga vaenutegevuse kaardi uue ülevaate ja näitas viimaseid muudatusi rindel, samuti rääkis päeva põhiuudised. Vene armee tungis Harkivi oblasti uude külla nimega Sotnõtski Kozachok. See asula asub otse Ukraina ja agressorriigi piiril. Samal ajal korraldasid Ukraina kaitsejõud salaoperatsiooni ka teises rindeosas – juba Donetski oblastis. Ukraina relvajõud sooritasid eduka vasturünnaku Lymani suunas ja vallutasid sissetungijate käest tagasi teatud territooriumi. Kokku on Ukraina kaitsjad Vene sissetungijaid rindel tagasi tõrjunud 855 päeva. Praegu püsib pingeline olukord Toretski suunal ja see süveneb ka Pokrovski suunal. Möödunud ööpäeva jooksul registreeriti 148 lahingukokkupõrget. Teadaolevalt on tänaseks toimunud juba 48 sellist kokkupõrget.

• Suve lõpuks jõuavad USA tootmismäärani 55 000 suurtükimürsku kuus,” ütles kaitseministri abi Douglas Bush.
• Itaalia peaminister Giorgia Meloni kritiseeris tagatoaleppeid EL-i kõrgeimate ametikohtade täitmisel ja ütles, et Euroopa valijate arvamust ei saa eirata. “On neid, kes väidavad, et kodanikud ei ole piisavalt targad teatud otsuste tegemiseks ja et oligarhia on demokraatia ainus aktsepteeritav vorm, kuid ma ei nõustu,” ütles Maloney. Ta tegi teate päev pärast seda, kui kuus tsentristlike parteide liidrit teatasid, et sakslanna Ursula von der Leyen, portugallane Antonio Costa ja eestlane Kaia Kallas saavad Euroopa Komisjonis, Euroopa Ülemkogus ja välispoliitikateenistuses kõrgeimad ametikohad. Maloney nimetas EL-i “invasiivseks bürokraatiahiiglaseks” ja palus, et Itaaliale antaks bürokraatia vastu võitlemiseks Euroopa Komisjoni volinik.
• Poola, Leedu, Läti ja Eesti ehitavad 2,5 miljardi euro eest 700-kilomeetrise kaitseliini Venemaa ja Valgevene piirile. Riigid teatasid, et projekti eesmärk on kaitsta 27 riigist ja 450 miljonist elanikust koosnevat blokki ning seetõttu on vaja rahalist toetust kõigilt EL-i liikmetelt.

• 2024. aasta jaanuaris-märtsis tootsid Ukraina tootjad keskmiselt 24,8% rohkem relvi ja laskemoona kui eelmisel aastal samal perioodil – Forbes viidates riiklikule statistikateenistusele.
• Venemaa on saatnud umbes 10 000 hiljuti kodakondsuse saanud immigranti osalema sõjalistes lahingutes Ukrainas, ütles uurimiskomitee juht Aleksandr Bastrõkin 27. juuni pressikonverentsil.
• Orbani: Ungari nõuab kogu Taga-Karpaatia tunnustamist “traditsiooniliselt ungarlasena”.
  • Koolide ungarlasteks tunnistamine isegi ühe ungari keele klassiga – see tähendab, et igast ungari klassiga õppeasutusest saab automaatselt ungari keel.
  • Territooriumil elavate ungarlaste protsendinormi kaotamine – ungarlasteks võib tunnistada mis tahes territooriumi, olenemata seal elavate ungarlaste protsendist.
  • Valimisseaduste muudatused – ungarlastele kohtade võimaldamine Ülemraada koosseisus.
  • Ungari keele tasuta kasutamine riigiametnike poolt – võimalus töötada ilma riigikeele oskuseta, kasutades ainult ungari keelt.
  • Orban kinnitab, et olles need nõuded täitnud, ei takista ta Ukraina integreerumist EL-iga.
• Ukraina relvajõudude kolonel reservis ja sõjaline ekspert Roman Svitan arutasid 27. juunil toimunud uuel sõjalisel briifingul järgmisi teemasid:
  – venelased kurdavad suurte kaotuste üle Harkivi oblastis toimunud pealetungi ajal
  – Ukraina kaitsejõud alistasid Vene brigaadi.
  – Ukraina relvajõud tormasid Luganski oblastisse.

• Venemaa siseministeeriumi juht saabus sanktsioonidest hoolimata New Yorki ÜRO tippkohtumisele. New Yorgis toimub ÜRO liikmesriikide politseijuhtide IV tippkohtumine. Teemadeks on rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine ning riiklike ja ÜRO politseijõudude koostöö.
  Venemaa siseminister Vladimir Kolokoltsev kohtub tippkohtumise kõrval ka ÜRO rahuvalveoperatsioonide asepeasekretäri Jean-Pierre Lacroix’ga, aga ka mõne välisriikide õiguskaitseorganite delegatsiooni juhiga, ütles siseministeeriumi pressiesindaja Irina Volk. .
  Kolokoltsev on juba öelnud, et ÜRO peab “õige hinnangu andma” 23. juunil Krimmi tabanud raketilöögile, milles hukkus neli ja sai vigastada üle 140 inimese. Samuti süüdistas ta mõningaid lääneriike katses Venemaa Föderatsiooni Interpolist välja jätta ja kaebas “russofoobsete tunnete ilmingute üle maailmas”.
  2018. aastal kehtestas USA rahandusministeerium Vladimir Kolokoltsevile isiklikud sanktsioonid. Seoses Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sissetungiga Ukrainasse kanti Kolokoltsev USA rahandusministeeriumi järjekordsesse sanktsioonide nimekirja. Ameerika seaduste kohaselt on piirangutega isikutel USA-sse sisenemine keelatud.
• Kui Ukraina saab Iisraelilt 8 Patrioti süsteemi, siis piisab sellest, et Ukraina kaitseks peaaegu iga üksikut suuremat linna, mitut F-16 õhuväebaasi, mitmeid kriitilise tähtsusega infrastruktuuri objekte ja 4 Patrioti sulgevad peaaegu poole õhuruumist Venemaa eest.

• Obama 2008. aasta kampaaniajuht David Plouffe Bideni debati esinemise kohta:
  • „Arutelu oli demokraatide jaoks Defcon 1 hetk
  • Bideni ja Trumpi vahe on 3 aastat, kuid debati ajal näis vahe olevat umbes 30 aastat
• Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev ütles, et teiste riikide ametnike vahistamine võib olla põhjuseks sõja kuulutamiseks. Selline oli tema reaktsioon sellele, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) andis 25. juunil välja endise kaitseministri ja Venemaa julgeolekunõukogu sekretäri Sergei Šoigu ning kindralstaabi ülema Valeri Gerasimovi vahistamismääruse. “Selle ametnike vahistamise otsuse täitmine, mis on konkreetse riigi suhtes ebaseaduslik ja ebatõhus, võib olla sõja kuulutamise akt,” ütles Medvedev Peterburi rahvusvahelise õigusfoorumi täiskogu istungil.