Operatiiv- ja sõjaga seotud info 25. aprillil

OPOLUKORD 25042025

Ukraina väed liikusid hiljuti edasi Toretski lähedal. Vene väed liikusid hiljuti edasi Belgorodi ja Sumõ oblastis ning Toretski lähedal.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 24.04.2025 kell 22.00

Kokku on tänase päeva algusest peale toimunud 133 kokkupõrget.

Harkivi suunas sooritas vastane õhurünnakuid Ridkodubi ja Putnikovi asulate piirkonnas.

Kupjansi ründesuunas sooritas vaenlane neli rünnakut meie kaitsjate positsioonidele Nova-Kruglyakivka, Zagrizovoy piirkonnas ja Boguslavka suunas. Praegu on käimas üks vastasseis.

Lymani suunas on Vene žagarbnikud alates tänasest 14 korda ründanud ukrainlaste positsioone Novoi, Kolodjazivi, Torski, Jampolivka lähedal ning Olgivka, Ridkodubi ja Nova-Miri suunas. Praegu tõrjuvad Ukraina kaitsjad vastase neli rünnakut.

Kaitsevägi peatas seitse pealetungi Bilogorivka lähedal Verhnjokamjanski ja Grigorivka suunas Siverski suunas. Seni on üks vastasseis teravnenud.

Kramatorski suunas on praegu 13 lahingut Tšaasovoi Jari, Andrijivka piirkonnas ning Valge Mäe, Predtetšinjogo ja Diljivka suunas. Praegu on käimas üks vastasseis. Kramatorski asula sai kontrollitud pommidega lennulöögi.

Toretski suunas ründasid venelased kaitseväe positsioone 14 korda. Okupantide rünnakupingutused koondusid Toretski ja Leonidivka piirkondadesse ning Diljivka ja Novospaski suunas. Praegu on käimas kuus kokkupõrget.

Alates tänasest on venelased Pokrovski suunas 51 korda üritanud meie kaitseliinist läbi murda asustatud piirkondades Tarasivka, Suhiy Yar, Berezivka, Malinivka, Elizabethivka, Lisivka, Kotline, Udaachne, Novosergiyivka, Uspenivka, Novooleksandrivka, Nadiivka, kotljarivka, Andriyivka, samuti Poprovski, Novopavlivka, Tšunõšin, Oleksijivka, Stara Nikolaivka, Romanivka ja “Rahu-rahu” suunas. Praeguseks on käimas 12 kokkupõrget. Oleksandro-Kalinove, Mõkolaivka, Jablunivka, Hrodivka, Kui Jari, Udaatšne, Novomikolaivka, Zelenõi Kuti, Novopavlivka ja Pokrovski asulad said õhurünnakuid.

Novopavlovski suunas peatasid Ukraina üksused kaheksa vaenlase rünnakut meie vägede positsioonidele Konstantinopili, Privilne asulate lähedal ja Rozlivi suunas. Samal ajal tegi vaenlane lennurünnakuid Bagatiri asula piirkonnale.

Gulyaipili suunas algatas vaenlane lennurünnakuid Gulyaipoli piirkonnas.

Orihivi suunas üritas vaenlane kaheksa korda edasi liikuda Novodanilivka, Mali Šerbakü, Stepovo, Šerbakü asulate lähedal ja Mala Tokmačka suunas. Seni on teravnenud üks lahing. Lennukirünnak tabas Primorske asulat.

Pridníprovski suunas on meie sõdalased edukalt peatanud kolm vastase edasitungikatset.

Ukraina kaitsevägi jätkab operatsiooni Kurski suunas, kus vaenlane viis ööpäeva jooksul läbi 27 Ukraina üksuste rünnakut. Praegu on käimas kaks kokkupõrget. Vaenlane andis läbi 12 õhurünnakut, heites alla 18 juhitavat pommi ja sooritas 315 suurtükimürsku, millest neli reaktiivsüsteemidest.

Teistes suundades pole olukord oluliselt muutunud.

____________________________________________________

• Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung: Hiina ja Euroopa Liidu vahelised suured kaubandustõkked on peagi kadumas, selgus mõni tund tagasi. Hiina ja EL-i ametnikud viimistlevad uut lepingut ja annavad peagi teada. Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola kantselei kinnitas. “Euroopa Parlamendi kavatsus on alati olnud sanktsioonide tühistamine ja suhete taastamine Hiinaga,” ütles tema büroo pressiesindaja. EL tõstis Hiina vastu suuri tõkkeid pärast seda, kui Brüssel sai Washingtonile väga lähedale, kuid see suhe on ootamatult katkenud. Umbes seitse aastat tagasi hakkas USA juhitud spionaažiagentuuride “viie silma” klaster levitama lugusid, et 13 miljonit etnilise uiguuri taustaga hiinlast “genotsiiditakse”. Kuigi väide lükati kiiresti ümber (uiguuride elanikkond kasvas tegelikult kiiremini kui teised rahvused), kasutas EL seda Hiina üksuste vastu sanktsioonide kehtestamiseks. Samuti järgis see USA nõuannet loobuda juba kokkulepitud ELi ja Hiina laiaulatuslikust investeerimislepingust, mis oleks loonud mõlemale poolele kasuliku kaubandussuhte. Peking reageeris suhteliselt leebelt, kehtestades sanktsioonid viiele Euroopa Parlamendi liikmele, kes kõige aktiivsemalt kasutasid võltslugusid kaubanduse hävitamiseks, ning selliste mõttekodade vastu nagu avalikult läänemeelne Mercator Institute of China Studies. Lääne peavoolumeedia on vankumatult keeldunud parandamast ümberlükatud “uiguuri genotsiidi” narratiivi, muutes sildade ülesehitamise väga keeruliseks – kuigi hiinlased on teinud selles osas suuri diplomaatilisi jõupingutusi. Kuid väike hulk eurooplasi hakkas peagi andma hoiatussignaale, et EL on ajaloo valel poolel. 2023. aastal hoiatas Euroopa Välissuhete Nõukogu uuring, et EL-i alistuv suhtumine USA juhtkonda on “vasalliseerimise olemus”. Kuid alles pärast Donald Trumpi naasmist USA juhtkonda sel aastal näitas EL tõelisi märke iseseisvusest Washingtonist. Euroopa Liidu ja Hiina läbirääkimised toimusid selle kuu alguses, et Euroopa riigid tühistaksid Hiina elektriautode impordi suhtes kehtestatud tollimaksumüüri. EL teatas, et Hiina autod lubatakse sisse seni, kuni hiinlased nõustuvad kunstlikult kõrgemate hindadega, vältides tarbijate meelitamist imporditud sõidukite parema väärtuse tõttu. Praegused kõnelused kõrvaldavad tõenäoliselt mõned peamised kaubandustõkked Hiina ja ELi vahel. Mõlema poole ärimehed loodavad, et investeeringute üldleping taaselustatakse. Kõige suurem iroonia on, et Donald Trumpi tegevus avas Euroopa ametnike silmad. Mõnikord tulevad head tulemused halbadest tegudest. Hiina sõnul pole USAga majandus- ega kaubandusläbirääkimisi peetud.

• USA mürskude tarned olid täielikult lakanud, kuigi nad olid pärast sõja algust tarninud kaks korda rohkem kui EL (2 miljonit vs. 1 miljon padrunit)
  Alates 2024. aasta augustist on töötanud Rheinmetalli ja Ukroboronpromi 155 mm ühisliin, mille eesmärk on sel aastal toota 80 000–100 000 mürsku.
  Vaid kolme aastaga on Euroopa jõudnud “peaaegu käsitsi valmistatud” tootmiselt 2022. aastal Hiinaga konkureeriva toodangu tasemele. Kui prognoosid peavad paika, kasvab Euroopa aastane 155-millimeetrise mürsu toodang 2026. aastaks 250–300 000-lt 2 miljonile.

• Naftahinna langus on olnud Venemaa majandusele katastroof. Inflatsioon kiireneb, keskpank ei tule enam toime. Nabiullina vihjab taas kursi muutmisele, kuid tavalisi venelasi see tõenäoliselt ei päästa – ees ootavad vaid hinnatõusud ja vaesumine. Majandusteadlane Igor Lipsits rääkis sellest lähemalt.

• Euroopa Komisjon hindab, kas see võiks keelata EL-i ettevõtetel sõlmida uusi lepinguid Venemaa fossiilkütuste kohta. Samuti tegeleb ta juriidiliste võimaluste kallal, mis võimaldaks ELi ettevõtetel Venemaaga sõlmitud gaasitarnelepinguid rikkuda, ilma et neid karistataks, lisas kõrge ametnik. Kuna mõned liikmesriigid lubavad blokeerida EL-i sanktsioonid Vene gaasi suhtes, otsib komisjon selle asemel muid vahendeid, mis võiksid kiirendada Euroopa sõltuvuse Venemaa energiast. Ta kavatseb esitada selle teostamise võimalused 6. mail esitatavas tegevuskavas. Komisjon uurib võimalusi, mis võivad hõlmata ELi kaubandusmeetmeid, mis võiksid keelata Euroopa ettevõtetel sõlmimast uusi lepinguid Venemaa kütuse kohta. Uute lepingute keelustamise eesmärk on vähendada Euroopa ettevõtete Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) hetkeoste. Umbes 20% Euroopa LNG-st pärineb Venemaalt. Käimas on arutelud selle asendamiseks Ameerika LNG-ga osana USA-ga sõlmitavast laiaulatuslikust kokkuleppest, mis käsitleb kaubandust ja Euroopa relvaostu USA-lt Ukrainale.
• Oleg Zhdanov operatiivolukorrast

• Taani valitsus on teatanud uuest suurest mereväe investeerimisprogrammist, mille raames tarnitakse kümneid uusi laevu ja süsteeme nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Eelarvekohustusega 615 miljonit USA dollarit) lähiajal ja tulevikus keskendub investeering kohaletoimetamise kiirusele ja suveräänse suutlikkuse suurendamisele paljudes merendusülesannetes. Rõhk kriitilise veealuse infrastruktuuri kaitsmisel. Taani merepõhi on kaetud tiheda torujuhtmete ja andmekaablite võrguga, mis kannavad elektrit, maagaasi ja teavet kogu Põhja-Euroopas. Ühendkuningriigi eeskujul omandab Taani uue mereseirelaeva, mis on loodud spetsiaalselt CUI kaitsmiseks. Samuti on olemas spetsiaalne programm teiste autonoomsete meresüsteemide katsetamiseks ja integreerimiseks, mida peetakse üha enam kaasaegsete mereväeoperatsioonide peamisteks võimaldajateks. Nende hulka kuuluvad miinide vastumeetmeteks mõeldud UUV-id, samuti pinna- ja õhudroonid olukorrateadlikkuse suurendamiseks. Neli uut mitmeotstarbelist laeva moodustavad Taani merekeskkonna hädaolukordadele reageerimise tuumiku, kuid aitavad kaasa ka miinisõjale, veealusele seirele ja personali väljaõppele. Need laevad on võimelised reageerima keemilistele ja naftareostustele, pakkudes samas kasulikkust ka traditsioonilisemates sõjalistes ülesannetes, sealhulgas meremiinide paigaldamisel ja meretegevuse jälgimisel.Lisaks varustatakse Taani merejalaväe kodukaitse, mis toetab mereväe operatsioone järelevalve, sadama turvalisuse ja päästeülesannete alal, 21 uue laevaga, et asendada praegu kasutusel olevad vananevad paadid. Eeldatakse, et need kaasaegsed platvormid parandavad operatsioonivalmidust ja vastupidavust, eriti ranniku- ja sadamaaladel, kus nad tegutsevad tihedalt koos tavaliste mereväeüksustega. Kui lähiaja rahastamispaketi fookuses on kiirus ja suutlikkus rannikukeskkonnas, siis see on alles pikemaajalise muutuse algus. Leping kirjeldab kavatsust tugevdada Taani võimet panustada NATO juhitavatesse operatsioonidesse ja parandada oma kõrgetasemelist mereväe lahingujõudu. Selle eesmärgi kesksel kohal on 2011. aastal kasutusele võetud kolme Iver Huitfeldti klassi õhutõrje fregati väljavahetamine ja moderniseerimine. Need on endiselt ühed kõige võimekamad sõjalaevad Põhja-Euroopas, millel on täiustatud sensor- ja raketisüsteemid, mis toetavad NATO ballistiliste rakettide kaitse arhitektuuri. Arenevate ohtudega sammu pidamiseks on aga vaja uuendusi ja potentsiaalselt uusi laevu. Taani kaitseministeerium on teatanud, et investeeringute järgmine etapp keskendub õhutõrje- ja löögivõimele, potentsiaalselt fregattide järglase klassi või praeguse laevastiku olulise eluea pikendamise ja süsteemide uuendamise programmi kaudu. See ühtib NATO laiemate muredega seoses rakettide küllastusrünnakute, ülihelikiirusega relvade ning integreeritud õhu- ja raketitõrje (IAMD) vajadusega Põhja-Euroopa vetes.

• India on peatanud Induse jõe veevoolu Pakistanisse. Kaartidelt näeme, et peaaegu kõik jõed voolavad India territooriumilt, sealhulgas India kontrolli all olevast Kashmirist. Täna valitsuse avaldatud videos kinnitasid ametnikud, et kõik neli lüüsi, mis juhivad Induse jõe vett Indiast Pakistani nelja tammi ja vastavate kanalite kaudu, on suletud. Mõju Pakistanile:
  • Igasugune jõevee peatumine mõjutab oluliselt Pakistani põllumajandust, eriti Punjabis ja Sindhis.
  • Põllumajandus annab 21% Pakistani SKP-st
  • Põllumajandus annab tööd 45%-le Pakistani tööjõust
  • Elektrikatkestused, kuna Pakistan kasutab jõevett hüdroelektri tootmiseks.

  India ja Pakistani vaheline kriis liigub tõsise konflikti suunas. Terrorismiküsimus ja nüüd ka veekonflikt viitavad olulisele vastasseisule, kuna panused on mõlema poole jaoks väga kõrged. Tuumariikide vaheline vastasseis, mis võib kergesti käest ära minna.

  India on teatanud Pakistani vastu suunatud karmidest meetmetest pärast surmavat terrorirünnakut, milles hukkus 26 hindu turisti ja mille panid toime Pakistanist pärit islamistlikud terroristid:

  • Kõik Pakistani viisad tühistati
  • Induse vete leping (1960) peatati
  • Wagahi piiripunkt suleti
• Iraani välisminister Abbas Araghchi olevat eelmisel laupäeval Roomas toimunud tuumaläbirääkimistel USA Lähis-Ida erisaadikule Steve Witkoffile öelnud, et president Trumpi märtsikuus seatud 60-päevase tähtaja lõpuks ei pruugi olla võimalik tuumaleppele jõuda, mis viitab Axiosi andmetel sellele, et pooled peaksid hoopis ajutise kokkuleppe poole püüdlema. See tuleb ajal, mil president Trump ütles teisipäevasel telefonikõnel Iisraeli peaminister Netanyahule, et eelmisel kuul Iraani ülemjuhile Ali Khameneile saadetud kirjas seatud 60-päevane tähtaeg jääb kehtima, täpne tähtaeg pole avalikult teada, kuid see lõpeb tõenäoliselt 5. mai paiku. Tähtaja ootuses on Lähis-Idas toimunud ulatuslik sõjaline koondumine, mille käskis USA Keskväejuhatuse (CENTCOM) ülem kindral Michael E. Kurilla, kes väidetavalt toetab Iisraeli sõjalist tegevust Iraani vastu. Koondvägede hulka kuuluvad kaks lennukikandjate rünnakugruppi, mida juhivad USS Carl Vinson (CVN-70) ja USS Harry S. Truman (CVN-75), kuus B-2 “Spirit” pikamaa strateegilist vargpommitajat, mis on paigutatud Diego Garciasse India ookeanis, vähemalt kaheksa MIM-104 “Patriot” õhk-õhk tüüpi rakettide patareid, terminali kõrgmäestikukaitse (THAAD) patarei, kümneid täiendavaid hävitajaid, rünnaku-, luure- ja tankimislennukeid ning mitu tuhat sõdurit, kes paiknevad kogu CENTCOMi vastutusalas.

• Tuumakonflikti äärel: India ja Pakistani kokkupõrge – sõjalise potentsiaali analüüs ja sündmuste arengu võimalik stsenaarium:India:
  • Indial on üks maailma suurimaid armeesid, kus on üle 1,4 miljoni sõduri, kaasaegsed õhutõrjesüsteemid ning võimas merevägi ja õhuvägi.
  • India relvastus on 4614 tanki, 2216 lennukit ja 295 sõjalaeva.
  • Tuumaarsenal – ligikaudu 164 lõhkepead.

  Pakistan:

  • Pakistani relvajõududes on 660 000 sõjaväelast ja üle 291 000 paramilitaarsetes formeeringutes.
  • Pakistan on arvuliselt vähemuses, kuid tal on hästi väljaõppinud relvajõud ja kaitsesektoris sügav integratsioon Hiinaga.
  • Pakistani relvastusse kuulub ligikaudu 3742 tanki, 1372 lennukit ja 100 sõjalaeva.
  • Tuumaarsenal – ligikaudu 165 lõhkepead.

  Võimaliku konflikti analüüs:

  • Indial on arvuline ja tehniline eelis: armee on paremini ette valmistatud ulatuslikeks operatsioonideks, eelkõige tänu integreeritud lahingugruppide (IBG) kasutuselevõtule, mis suurendavad liikuvust ja reageerimiskiirust.
  • Pakistan on arvuliselt vähemuses, kuid tal on kogemusi asümmeetrilise sõjapidamise läbiviimisel ning ta tugineb heidutusena lennundusele ja raketivägedele.
  • Mõlemal riigil on tuumarelvad: India kuulutas välja “mitte esimese löögi” poliitika, kuid vihjas 2019. aastal võimalikule läbivaatamisele.
  • Tõenäoline sõjastsenaarium hõlmab kiireid piirikonflikte, õhurünnakuid, küberrünnakuid ja vaenlase diplomaatilist isolatsiooni. Olukorra eskaleerumist saab ohjeldada ainult rahvusvaheliste vahendajate osalusel.
  • Kuigi Indial on tavavägede osas eelis, on igal konfliktil Pakistaniga, eriti arvestades tuumategurit, laastavad tagajärjed nii riigile kui ka kogu maailmale.
  • Hiina Pakistani liitlasena ja Indiaga koostööd tugevdav Ameerika Ühendriigid võidakse konflikti kaasata relvatarnete, küberrünnakute ja teede blokeerimise kaudu, mis võib muuta piirkondliku sõja globaalseks geopoliitiliseks konfliktiks.
• Zelenskõi avaldas lootust Trumpiga toimuvatele produktiivsematele kohtumistele. „Me peame Ameerika Ühendriike tugevaks strateegiliseks partneriks, kellel on suur mõjuvõim, ning me soovime väga saavutada rahu jõu abil. See oleks Venemaale kasulik. Jõu suunamine Venemaa vastu, sest tema on agressor,“ ütles Zelenskõi. Ukraina president avaldas lootust ka produktiivsematele kohtumistele Ameerika Ühendriikide juhiga. „Ma arvan, et meil tulevad president Trumpiga viljakamad kohtumised,“ ütles Zelenskõi. Tema sõnul austab ta tõsiasja, et president Donald Trump püüdleb rahu poole, kuigi tal on selleks oma lähenemine.
• Üle poole Venemaa ajateenijatest kutsutakse lahinguteenistusse: GUR esitas statistika. GUR MO projekt “Ma tahan elada” teatas, et Vene Föderatsiooni Kesksõjaväeringkonna üksustes värvati 15 000 ajateenijast 8170 spetsiaalselt lahinguteenistusse. Venemaa võimud kuulutavad ametlikult, et ajateenijad ei osale vaenutegevuses. Kaotuste ja sõtta vabatahtlikult astuda soovivate inimeste arvu vähenemise kompenseerimiseks on ajateenijad sunnitud allkirjastama lepinguid ja osalema lahingutegevuses kutseliste sõduritena. „Oleme koostanud nimekirja 217 Venemaa relvajõudude ajateenija nimedest, kes on hukkunud alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse. Nende hulgas on neid, kes aeti enesetapule, peksid teenistuses olevad „seltsimehed” surnuks, kes surid ohutusnõuete rikkumise tõttu või Venemaa Föderatsiooni tagalas sügaval asuvates rajatistes – näiteks relvaladudes,“ märgitakse projektis.
• Enamik Venemaa vägede poolt Ukrainas 2024. aastal kasutatud suurtükimürskudest toodeti Põhja-Koreas. Uurijate poolt saadud Venemaa kaitseministeeriumi sisemised tehnilised aruanded näitavad, et mõnes Venemaa sõjaväeüksuses on 75–100% suurtükimürskudest Põhja-Koreas toodetud. Põhja-Koreast on saanud Venemaa peamine sõjaline liitlane, kes varustab Venemaad suurtükimürskude, rakettide ja väidetavalt isegi sõduritega naftatoodete ja täiustatud raketitehnoloogia eest. Ajavahemikul septembrist 2023 kuni 17. märtsini 2025 vedasid Venemaa kaubalaevad Angara, Maria, Maya-1 ja Lady R sõjalist kaupa 64 korda Põhja-Korea Rajini sadamast Venemaa Doonau ja Vostotšnõi sadamatesse. Satelliidipiltide kohaselt vedasid laevad kokku vähemalt 15 809 konteinerit. Põhja-Koreast pärit kaupa veeti ka Sõpruse silla raudteel üle Tumanna jõe Primorjes. Tarnete haripunkt oli 2024. aasta jaanuaris, seitse partiid kuus, ja kaubalaevad veavad praegu umbes kolm partiid mürske kuus. Konteinerites võidi vedada neli kuni kuus miljonit suurtükimürsu.