Operatiiv- ja sõjaga seotud info 21. septembril

OPOLUKORD 21092025

Ukraina väed liikusid edasi Sumõ oblasti põhjaosas ja Pokrovski lähedal. Vene väed liikusid edasi Harkivi oblasti põhjaosas ning Lõmani, Pokrovski, Novopavlivka ja Velõkomõhailivka lähedal.

• Laupäev, 20. september 2025.a.
  • Saratovi ja Novokuybõševski rafineerimistehased said eile õhtul Ukraina droonide rünnaku ohvriks, tekitades kahju. Mõlemat on sel aastal seni mitu korda tabatud ning augustis alanud uue kampaania järel on tehtud uusi pingutusi.
  • Lõmani suund on Ukraina vägede jaoks endiselt keeruline, kuna täna suunati Šandryholove’i piirkonnas uusi rünnakuid Vene vägedele.
  • Vene väed liikusid Dnipropetrovski oblastis asuvasse Berezove külla.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 21.09.2025 kell 08:00

Kokku on viimase ööpäeva jooksul toimunud 151 lahingutegevust. Õhurünnakuid on tabatud eelkõige Zaporižžja oblastis Bilogiri asulate aladel ja Hersoni oblastis asuvas kasakapiirkonnas.

Põhja-Slobozhanski ja Kurski suunal toimus eelmisel ööpäeval seitse lahingutegevust. Lisaks algatas vaenlane kümme õhurünnakut, sooritades viisteist kontrollitud õhurünnakut ning sooritades 218 suurtükirünnakut, sealhulgas ühe reaktiivsüsteemist.

Lõuna-Slobozhanski suunal tõrjusid kaitseväed seitse vaenlase rünnakut Vovtšanski, Punase Esimese piirkondades, Lääne ja Botškovoi suunas.

Kupjanski suunal toimus neli okupantide rünnakut. Kaitseväed tõrjusid vaenlase pealetungioperatsioonid.

• Ukraina väed alustasid Kupjanski linna ümbruses tugevat vasturünnakut.

Lõmani suunal ründas vaenlane 15 korda, püüdes edasi liikuda Grekivka, Novomihailivka, Šandrigolove asulate piirkondadesse ja Novoselivka asula suunas.

Síverski suunas tõrjusid meie kaitsjad kuus okupatsioonivägede rünnakut Dronivka suunas ja Serebrjanka lähedal. Kramatorski suunas registreeriti kolm kokkupõrget Stupotška ja Tšassiv Jari asulate piirkonnas.

Toretski suunas viis vaenlane läbi 15 rünnakut Ivanopíllâ, Scherbinívka, Plesh,evka, Stepanivka, Russõnogo Jara, Poltavka, Sofijivka piirkonnas ja Berestoki asula suunas.

Pokrovski suunas toimus 52 kokkupõrget Volodymyrivka, Nikanorivka, Rodinske, Chervony Limani, Novoekonomíčne, Kotline, Udaachne, Molodetske, Dachne, New Shahove, Lisivka, Zvirove, Novoukrainka asulate piirkonnas ning Pokrovski, Cossacki ja Novopavlivka asulate suunas.

Novopavlovski suunas peatasid kaitseväed 22 vaenlase katset kaitsepiiridest läbi murda Mirne, Piddubne, Filija, Andrijivka-Klevtsove, Sitšneve, Maliivka, Komõšuvaha, Novoivanivka asulate piirkonnas ning Berezove ja Novovasilivski asulate suunas.

Gulyaipili suunas ründas vaenlane kaitseväe positsioone Poltavka ja Olgivski asulate piirkonnas.

Oríhívi ja Novovasilivka suunas tõrjusid meie kaitsjad ühe vastase rünnaku Novoandríjvka suunas.

Pridnipro suunas tegi vaenlane kaks ebaõnnestunud katset läheneda Ukraina üksuste positsioonidele Antonivski silla suunas.

Volõni ja Poola suunal ei ole tuvastatud mingeid märke vaenlase pealetungigruppide moodustamisest.

______________________________________________________

• Oleg Zhdanov operatiivolukorrast

• Volodõmõr Zelenskõi teatas Ukraina relvajõudude koosseisus eraldi rünnakvägede väeliigi loomisest. „Meil on juba rünnakpataljonid ja -rügemendid, mis on 2025. aasta jooksul vaieldamatult häid tulemusi näidanud. Otsustasime, et see kõik tuleb seaduslikult vormistada. Nüüd loome eraldi rünnakväed – see otsus on juba tehtud. Kõik on ettevalmistamisel ja ma arvan, et umbes nädala või kümne päeva pärast on kõik töökorras. Minu arvates tagavad rünnakpataljonid ja nüüd ka rügemendid, mis võitlevad kõige raskemates sektorites, rinde stabiliseerimise ja meie kaitse kindluse. Nad väärivad tõeliselt relvajõudude koosseisus eraldi väeliigina saamist, sest nemad kannavad sõja peamist raskust.“
• Patricia Marins: Hiina, Iraan ja Venemaa. Nagu ma varem mainisin, räägime umbes 60% ülemaailmsest mereväe toodangust, sealhulgas allveelaevadest; maailma suurimast ja arenenumast raketitööstusest, millel on ainulaadsed tehnoloogiad; samuti suurimast soomusmasinate tööstusest. Hinnanguline toodang on 200–220 lahingulennukit aastas. 70–75% maailma söetoodangust, veerand naftast ja rafineerimisest. 40–45% haruldastest muldmetallidest, 60% terasetootmisest. Teise maailmasõja ajal kontrollis lääs maailma tööstusvõimsust ning Briti impeerium moodustas umbes veerandi maailma rahvastikust ja viiendiku maailma majandusest. Isegi külma sõja ajal säilitas lääs tööstusliku ja majandusliku kontrolli olemasoleva maailma üle, domineerides praktiliselt kogu tootmisahelas. Tänapäeval on olukord teistsugune. Euroopa suhted Aafrikaga pole aastakümneid nii pingelised olnud. Kuidas Lääs plaanib nendega toime tulla?

• Petr Pavel – NATO sõjalise komitee endine esimees ja Tšehhi Vabariigi praegune president – ​​kutsus liitlasi üles Moskva provokatsioonidele jõuliselt vastama. „Venemaa saab väga kiiresti aru, et on teinud vea ja ületanud vastuvõetavad piirid. Kahjuks on tegemist konflikti äärel balansseerimisega, kuid kurjuse ees ei saa taganeda. Venemaa käitub nii, nagu me tal seda teha laseme.“

• The Atlantic: Pentagon on liigitanud teatud tüüpi relvad, sealhulgas õhutõrjesüsteemi MIM-104 Patriot, defitsiitseteks ja hakkab blokeerima uusi taotlusi Euroopa riikidelt. Väljaande andmetel tuli esimene märk USA lähenemisviisi muutumisest relvamüügis Euroopale siis, kui Taani oli lähedal otsusele osta kuus õhutõrjesüsteemi MIM-104 Patriot PAC-3 edasiseks Ukrainale üleandmiseks. Mitu nädalat edendasid Ameerika ja Prantsuse läbirääkijad aktiivselt tehingut. Kuid tähtaja lähenedes kaotas Pentagon ootamatult huvi. Seejärel, selle kuu alguses välisministeeriumi ametnikega peetud telefonikõnes teatas Pentagoni poliitikadirektor Elbridge Colby, et ta ei usu mõnede välismaiste sõjaliste müükide väärtusesse ja talle ei meeldi Patriotide müümise idee Taanile, kuna need on defitsiit ja need peaksid jääma USA valdusse. Eelmisel nädalal sõlmis Taani lõpuks 9,1 miljardi dollari suuruse lepingu SAMP/T õhutõrjesüsteemide, samuti keskmise ulatusega õhutõrjesüsteemide ostmiseks Norrast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt.
• USA presidendi Ukraina eriesindaja, kindral Keith Kellogg: „Diplomaatiline lähenemine, mida USA president Donald Trump loodab saavutada Ukraina sõja lõpetamiseks, hõlmab osapooltevahelisi läbirääkimisi. Sellistele läbirääkimistele peab aga eelnema relvarahu. Seetõttu väldib Kremli juht Vladimir Putin igasugust relvarahu arutamist Ukrainas – ta mõistab, et relvarahu ajal on tal raske vaenutegevust jätkata. Ukraina sõjas on moraalne pool, mida inimesed alati ei märka. See on võitlus hea ja kurja vahel. Ja nii tulebki seda vaadata. Putin ei ole hea inimene. Enamik asju, mida ta on teinud, on absoluutselt julmad, kohutavad“