Operatiiv- ja sõjaga seotud info 10. detsembril

OPOLUKORD 10122025

Sõrski: “Teatud hetkel, sügisel, polnud Pokrovskis enam meie vägesid piiratud võimete tõttu. Kuid alates 15. novembrist suutsime oma pealetungioperatsioonide tulemusel Pokrovskis enda kontrolli alla võtta umbes 13 km² territooriumi (linna kogupindalast 29 km²)”

Vene väed edenesid hiljuti Lõmani ja Pokrovski lähedal ning Lääne-Zaporižžja oblastis. Ukraina väed edenesid hiljuti Oleksandrivka lähedal.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 09.12.2025 kell 22:00

Kokku on tänase päeva algusest toimunud 164 lahingukokkupõrget. Vene žagarbnikud sooritasid 40 lennurünnakut.

Põhja-Slobozhanski ja Kurski suunal toimus üks lahingukonfrontatsioon. Vaenlane algatas õhurünnaku, heites alla ühe kontrollitud õhurünnaku.

Täna ründas vaenlane kaks korda Lõuna-Slobozhanski suunas Prylipki rajoonis ja Izbitski suunas.

Kupianski suunas sooritas vastane kaks rünnakut Petropavlivka ja Boguslavka suunas.

• Ukraina ründeüksused viivad Kupianskis läbi puhastusoperatsioone pärast Venemaa varustusliini läbilõikamist linna. Ukraina peastaap teatab, et umbes 60 vaenlase sõdurit on endiselt linna sees. Kuna abiväed ei pääse neile ligi ja evakueerimine on võimatu, on mõned Vene sõdurid hakanud alla andma. Venelased on hajutatud varemetes ja keldrites, mõned kannavad avastamise vältimiseks tsiviilriideid. Nende ainus varustusvõimalus on droonide abil. Ukraina väed kontrollivad linnast läänes asuvat võtmetähtsusega mäeharja, andes droonioperaatoritele ja suurtükiväe vaatlejatele selge vaatevälja igasugusele lähenemisele.

Lõmani suunas tõrjusid kaitseväed Grekivka, Noviy Miri, Mirne asulate piirkonnas ning Stavka ja Drobiševe asulate suunas 13 pealetungioperatsiooni, seni on käimas veel kaks kokkupõrget.

Slovjanski suunas ründas vaenlane 11 korda Jampoli, Serebrjanka, Sivers Mka, Pereíznogo ja Fedorívka piirkonnas. Käimas on üks lahing.

Kramatorski suunas on toimunud kaks vastase rünnakut Tšašovoje Jari piirkonnas ja Bondarnõi suunas.

Konstantinivski suunas toimus täna 18 lahingukokkupõrget. Vaenlane üritas tungida Ukraina üksuste positsioonidele Konstantinivka, Oleksandr-Šultinoi, Štšerbinivka, Plešijivka, Ivanopili, Russõnoi Jari lähedal ja Sofijivka suunas. Praegu on käimas kaks vastasseisu.

Pokrovski suunas ründas vastane tänase päeva algusest peale 42 korda asustatud piirkondades Šahovje, Ivanivka, Tšervonõlõmani, Mirnogradi, Grišeni, Pokrovski, Kotline’i, Udačne, Molodetske, Dachne, Füülia ning Novopídgorodnõi ja Novopavlivka suunas. Meie kaitsjad hoiavad vastase survet tagasi, viies kohas jätkuvad lahingud endiselt.

Oleksandrivski suunas tõrjusid Ukraina kaitsjad 13 sissetungijate rünnakut Zeleny Gai, Jalta, Vorone, Vyshneve, Rybne, Jegorivka, Privilne asulate piirkonnas ja Danilivka suunas. Praegu on käimas veel kaks kokkupõrget.

Gulyaipili suunas toimus 13 kokkupõrget Zatišja, Gulyaipole, Bilogiria asulate piirkonnas ning Varvarivka ja Dobropillja suunas. Praegu on käimas veel kaks kokkupõrget.

Oríhívsi suunas hetkel rünnakuid ei registreerita.

Pridniprovski suunas viis vastane kolm korda edutult läbi pealetungioperatsioone Antonivka silla piirkonnas.

Teistes suundades pole keskkonnas olulisi muutusi toimunud.

_________________________________________________________

• USA jätkab Ukraina survestamist, otsides Putiniga kokkuleppe saavutamiseks territoriaalseid järeleandmisi, kuid Washingtonil on reaalset mõjuvõimu vähe. Samal ajal tugevdab Euroopa oma toetust Kiievile – Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid kinnitasid seda kohtumisel Zelenskõiga – ning EL on valmis jagama külmutatud Venemaa varadest saadava reparatsioonilaenu riske. Rindel on Venemaa pealetung taas takerdunud: Pokrovsk, Vovtšansk ja Seversk on endiselt surve all, kuid otsustavaid läbimurdeid pole toimunud. Moskva vastab rünnakutega tsiviillinnadele. Venemaal endas valitseb silmakirjalikkus ja allakäik: kindralite sugulased reisivad mööda Euroopat, samal ajal kui tavalised sõdurid mädanevad haiglates. Koolides kujutatakse neid kangelastena, kuigi nende “kangelaste” seas on mõrvarid ja rüüstajad, kes saadetakse võitlema moraalsete eeskujudena.

• Axiosi andmetel muutus Ameerika „rahuettepanek“ Ukraina jaoks veelgi hullemaks pärast Donald Trumpi nõunike ja Putini viietunnist kohtumist 2. detsembril. Uuendatud plaan sisaldas karmimaid tingimusi: territoriaalseid kontsessioone, Zaporižžja tuumaelektrijaama üleandmist ja julgeolekugarantiide täielikku puudumist. Nagu Axios teatab, oodati Zelenskõilt sisuliselt telefonikõne ajal Donbassi kaotamisega nõustumist ilma läbirääkimiste ja hüvitiseta.
• Venemaal Ivanovo oblastis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk An-22, pardal seitse inimest.

• On aeg korraldada Ukrainas presidendivalimised, — Trump intervjuus Politicole. USA presidendi muud avaldused:
  • Valimisi pole juba liiga kaua peetud.
  • Võib-olla oleks Zelenskõi valimised võitnud.
  • Venemaa on läbirääkimistel soodsamas positsioonis – selles pole kahtlustki, see on palju suurem riik.
  • On aeg Zelenskõil end kokku võtta ja ettepanekutega nõustuma hakata, sest lahinguväljal kaotab ta.
  • Hiljutine ettepanek Ukraina olukorra lahendamiseks meeldis Ukraina kõrgetele ametnikele.
  • Zelenskõi blokeerib rahuplaani, kuna ta pole veel “lõplikku versiooni” lugenud.
  • Kui Ukraina plaani tagasi lükkab, ei toeta USA Kiievit lõputult.
  • Putin vihkab Zelenskõit, seega on kokkuleppele jõudmine keeruline. Putini ja Zelenskõi vaheline vihkamine on kolossaalne.
  • USA ei tohiks NATO-t laiendada ja kõik teadsid enne sõda, et Ukraina NATO-ga ei liitu.
  • Ma nimetan Zelenskõit Barnumiks. Barnum on üks maailma suurimaid. Ta võis igal ajal müüa ükskõik millist toodet. Zelenskõi leppis petturi Bideniga kokku, et annab talle 350 miljardit dollarit.
  • Kui Zelenskõi esimest korda Putiniga kohtus (2019), ütles ta: “Ma tahan kahte asja. Ma tahan Krimmi tagasi saada ja meist saab NATO liige.”
  • Krimmi ümbritseb ookean neljast küljest. Ilm on seal parim, kõik on parim.
  • Ainus põhjus, miks ma tahan Ukraina sõda lõpetada, on see, et ma vihkan näha noorte, ilusate inimeste tapmist.
  • Muide, Ameerika väljaande andmetel oli Zelenskõi Euroopa mõjukaimate inimeste edetabelis:
• Bolton: Kui Donald Trump lahkub, võib see olla hea asi kahe tingimusega. Esiteks, USA jätkab Ukrainale sõjalise luureandmete edastamist. Infot, mida Euroopa ei saa pakkuda. Teiseks, USA müüb jätkuvalt relvi NATO liikmetele, kes saavad seda Ukrainale edastada. Trumpi puhul ei tea kunagi, mida lahkumine tähendab. Tema pingutused on täielikult suunatud Nobeli rahupreemia saamisele. Asi pole Ameerikas, NATOs ega Ukrainas. Asi on Donald Trumpis. K: Aga kas lahkumine ei paneks Trumpi luuserina paistma? Bolton: Trumpil on täiesti võimalik öelda: “Ma panin Putini mõistliku lahendusega nõustuma. See on Zelenskõi ja Ukraina süü” – ja süüdistada selles neid.
• Putin Donbassi kohta: “See on oluline territoorium, meie ajalooline territoorium, absoluutselt. Venemaa loodi nii, et see oli alati osa Venemaast; selles pole kahtlustki. See on lihtsalt loomulik asi, ajalooline fakt. Ja isegi Nõukogude Liidu tekkimise, asutamise ajal oli vaidlus, nagu ma juba mainisin. Donbassist sai Vene NFSV osa ja siis otsustas Vladimir Iljitš, nagu ta ise ütles – see on otsene tsitaat dokumendist – “otsust muuta”. Ja ta muutis otsust ja ongi kõik, Donbas anti Ukrainale. Nii see kõik juhtus. Ma ei kommenteeri praegu, mis juhtus. Aga asi pole ainult selles; asi on inimestes. Inimestes, kes ei aktsepteerinud 2014. aasta Ukraina riigipööret. Ja nad hakkasid nende vastu võitlema. Võideldes suurtükiväe, rasketehnika, tankide ja lennukitega. Nii see kõik algas. Siis algas sõda. Me püüame sellele lõpu teha. Meid sunnitakse seda tegema relvajõuga. Ja” Me viime selle asja loomulikult loogilise lõpuni, kuni erioperatsiooni eesmärk on saavutatud.”
• Mõned numbrid Venemaa 2025. aasta jaanuari-novembri eelarvest. Venemaa valitsusametnik räägib majanduskasvust erinevates majandussektorites – kasv on negatiivne.
  • Nafta- ja gaasitulud langesid 22,4%. Ainuüksi novembris langesid need 34%. Uurali toornafta hind langes oktoobriga võrreldes 18%.
  • Tulud kasvasid 2025. aasta esimese 11 kuu jooksul võrreldes 2024. aasta sama perioodiga vaid 0,7% ja langesid viimase kolme kuu jooksul.
  • Kulutused kasvasid 12,5%. Viimase kolme kuu jooksul kulutas Venemaa aga vähem kui 2024. aastal. Paistab, et riik kärbib, tõenäoliselt sotsiaalprogrammide või sarnaste asjade peale.
  • Eelarvepuudujääk esimese 11 kuu jooksul suurenes 4,3 triljoni rublani (umbes 55,6 miljardit dollarit). 2025. aasta lõpuks võib puudujääk ulatuda 7,4 triljoni rublani (umbes 96 miljardit dollarit).
• Oleg Zhdanov operatiivolukorrast