Operatiiv- ja sõjaga seotud info 03. jaanuaril

OPOLUKORD 03012025

Ukraina reedel, 2. Jaanuaril, 2026.a. Sisemises ümberkorralduses võtab Kyrylo Budanov vastu presidendi kantselei juhi koha – Jermaki endise rolli. Ukraina riigipiirivalveteenistuse juhi kohalt asendatakse kindralleitnant Serhii Deineko, teatas president Volodõmõr Zelenskõi 2. jaanuaril. Vene Iskanderi rünnak Harkivi eluhoonele põhjustas üle 25 hukkunu ja vigastatu. Tugev lumesadu takistab tegevust rindel, olulisi muutusi pole veel täheldatud.

Operatiivinfo seisuga 08:00 03.01.2026

Kokku registreeriti viimase ööpäeva jooksul 116 lahingukonflikti. Eelmisel ööpäeval lasi vaenlane läbi ühe raketirünnaku kahe raketiga meie vägede positsioonidele ja asulatele, 57 õhurünnakut, eriti Kolomiitsi Dnipropetrovski oblasti asustatud aladel; Zaliznychne, Ülem-Tersa, Gulyaipole, Varvarivka, Rizdvjanka, Org, Novoandriyivka, Magdalinivka Zaporižžja oblastis; Nikolaivka Hersoni oblastis.

Põhja-Slobozhanski ja Kurski suunal tegi vastane eelmisel ööpäeval kolm õhurünnakut.

Lõuna-Slobozhanski suunal üritas vaenlane kuus korda läbi murda meie kaitsjate kaitsepiiridest Vovchanski, Grabovski, Staritsa, Prylipka asulate piirkonnas ja Izbitski suunas.

Eile toimus Kupianski suunas kaks vaenlase rünnakut. Meie kaitsjad tõrjusid vastase pealetungi Petropavlivka piirkonnas ja Kurõlivka suunas.

Vaenlane viis Lõmani suunas läbi üheksa rünnakut. Püüti imbuda meie kaitsesse Drobiševe, Lõmani, Zaritšne, Stavki, Torske ja Jampili asulate piirkondades.

Slovjanski suunas tõrjusid meie kaitsjad eilse päeva jooksul okupantide viis edasitungikatset Siverski, Zakitnogo ja Pereíznogo piirkonnas.

Kramatorski suunas sooritas vastane ühe rünnaku Minkivka piirkonnas ja sai vastu salga.

Konstantinivski suunas sooritas vaenlane 14 rünnakut Konstantinovka, Oleksandro-Šultini, Plešijivka, Kleban-Biku, Nikolaipillja ja Sofijivka asulate piirkondades.

Pokrovski suunas peatasid meie kaitsjad agressori 26 rünnakut Nove Šahhove, Tšervonõlõmani, Rodinske, Mirnogradi, Pokrovski, Kotline’i, Molodetske, Udačne, Filia, Dachne asulate piirkonnas ja Novopavlivka suunas.

Oleksandrivski suunas viis vastane viimase ööpäeva jooksul läbi 10 rünnakut Green Gai, Oleksandrogradi, Võšneve, Zlagoda ja Rybne asulate piirkonnas.

Guljaipili suunas toimus 20 okupantide rünnakut Guljaipili piirkonnas ning Dobropili ja Zelenoje suunas.

Orihivi suunas ründasid žagarbnõki meie üksuste positsioone Plavnivi ja Primorski piirkonnas kolm korda.

Ukraina üksused tõrjusid Pridniprovski suunas neli vaenlase rünnakut.

Volõõnia ja Poola suunal pole vaenlase pealetungigruppide moodustumise märke tuvastatud.

____________________________________________________

• Venemaa valuuta näib olevat stabiilne. Mis on rublaga valesti ja miks on see kaotanud oma seose naftahindadega? Washington Post ennustab Venemaa majanduse kokkuvarisemist 2026. aastaks. Kas Kreml pole sellest teadlik või on lääne meedia prognoos reaalsusest kaugel? Delfi vestles majandusteadlase Vladimir Miloviga Venemaa majanduse ja eriti selle sõjandussektori väljavaadete kohta.

• Volodõmõr Zelenskõi on teinud ettepaneku, et Ukraina sõjaväeluure juht Kyrylo Budanov asuks presidendi kantselei ülemaks. Presidendi nõuniku Dmõtro Lõtvyni sõnul on kõik Budanovi ametisse nimetamise ametlikud protseduurid praegu käimas. Budanov on juhtinud Ukraina sõjaväeluuret alates 2020. aastast ja teda peetakse riigi ajaloo avalikkuse ees nähtavamaks asutuse juhiks. Tema juhtimisel viisid Ukraina luurejõud läbi sadu edukaid operatsioone.
• President Stubb: Oleme rahule lähemal kui ühelgi teisel ajal sõja ajal. Kuid samal ajal ei saa me olla kindlad, kas Venemaa on rahuks valmis. Rahu on enamasti kompromiss. Peame valmistuma selleks, et mitte kõik rahulepingu osad ei vasta tõenäoliselt meie õiglustundele. Siiski teeme kõik endast oleneva, et tagada Ukraina iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse säilimine. Ukraina on osa vabast ja demokraatlikust Euroopast nii praegu kui ka tulevikus. Jätkame Ukraina toetamist. Me ei väsi. Me otsime lahendust. Teeme oma liitlastega koostööd, et tagada, et Venemaa ei ründaks Ukrainat enam kunagi.
• Zhejiangi ülikooli Hiina droonide parv liigub tihedates metsades kalalaadse koordinatsiooniga. Tipptasemel droonide parv suudab autonoomselt liikuda tihedas metsas, vältida takistusi ja säilitada reaalajas koordinatsiooni – seda kõike ilma inimese kontrollita, mis sobib ideaalselt luureks, seireks ja taktikalisteks operatsioonideks keerulisel maastikul.
• KIISi andmetel on 53% ukrainlastest kategooriliselt igasuguste Venemaale tehtavate territoriaalsete järeleandmiste vastu – isegi kui see võiks viia sõja pikendamiseni ja riigi iseseisvuse ohustamiseni.

• Saksamaa küsib teismelistelt kohustuslikus üleriigilises küsitluses: “Kas olete sõjaks valmis?”. Kõik mehed peavad täitma Bundeswehri küsimustiku oma füüsilise vormi ja relvajõududega liitumise huvi kohta. Vastamata jätmine või valeandmete esitamine võib kaasa tuua trahvi. Küsitluses kogutakse ka isikuandmeid, nagu perekonnaseis, pikkus, kaal ja muud rahvused. Nii mehed kui naised saavad kirja QR-koodiga, mis lingib veebiküsimustikule, kuigi osalemine on kohustuslik ainult meestele.

• Desinformatsiooni Vastu Võitlemise Keskus: Venemaa majandus on stagnatsioonis. Novembris kasvas riigi SKP vaid 0,1%. See on nõrgim tulemus alates 2023. aasta algusest ja selge märk sellest, et Venemaa majandus libiseb stagnatsiooni. Märkimisväärne on see, et Venemaa tööstustoodang langes esimest korda viimase üheksa kuu jooksul negatiivsele territooriumile (–0,7%). Desinformatsiooni Vastu Võitlemise Keskus rõhutas, et see ei ole hooajaline kõikumine. Tööstustoodang oli Venemaa nn sõjaaja kasvu selgroog, mis toetas ametlikult majandusnäitajaid kogu 2023.–2024. aasta vältel.
• Oleg Zhdanov operatiivolukorrast

• Venemaal majandusega toimetulek: “Ausalt töötamine muutub liiga kalliks.” Väikeettevõtted üle kogu riigi valmistuvad tegevuse lõpetamiseks või põrandaaluseks tegutsemiseks. Alates 2026. aastast tõstetakse käibemaksu 22%-ni ning lihtsustatud maksusüsteemi ja patendi käibemaksuvaba tulu ülempiiri vähendatakse kolm korda – 60 miljonilt rublalt 20 miljonile, millele järgneb aastane vähendamine 10 miljonini. Kõige rängemalt kannatavad piirkondade kohvikud, baarid, jaemüüjad ja kättetoimetamisteenuste pakkujad. Langeva nõudluse ja tõusvate üürihindade, kommunaalmaksete ja maksude tõttu on tasuvuspunktis tegutsemine muutunud tavaliseks ning uus maksukoormus 2026. aastal võib kasumi täielikult hävitada. Paljud ettevõtjad räägivad juba oma ettevõtete sulgemisest või “halli” tsooni kolimisest.
• USA on alustanud rünnakut Venezuela vastu. Lisaks ulatuslikele õhurünnakutele sõjaliste sihtmärkide vastu lendab nüüd Caracase kohal kümneid Ameerika helikoptereid. Caracas on tule all. Mitmed USA rünnakud on tabanud olulisi sõjaväeobjekte: Fuerte Tiunat, La Carlota õhuväebaasi ja sidekeskust El Hatillos, mis kõik on Maduro kontrolli all. Plahvatused kajavad läbi pealinna, linna osades on elekter katkenud ja USA helikopterid lendavad madalalt. Tulekahjud lõõmavad ka La Guaira lähedal.

• Kas toimub täiemahuline USA maapealne operatsioon? Ja kus on Venetzuela armee ja relvastus mille on nad Venemaalt hankinud?
  • Aastatel 2005–2008 kulutas Venezuela Venemaa relvastusse ligikaudu 4 miljardit dollarit, saades 24 Su-30MK2V lennukit, Mi-35M, Mi-17 ja Mi-26 helikoptereid, 100 000 Kalašnikovi rünnakurelvadest ja Igla kaasaskantavaid õhutõrjerakette – kõik see maksti sularahas naftatuludest.
  • aasta septembris eraldas Moskva oma partnerile 2,2 miljardi dollari suuruse laenu, misjärel sõlmis Venezuela lepingud järgmiste Venemaa relvatüüpide ostmiseks: 48 Msta-S iseliikuvat haubitsat, 12 BM-30 Smertš mitmekordse lasuga raketisüsteemi, 123 BMP-3 jalaväe lahingumasinat, 114 BTR-80A soomustransportööri, 12 Buk-M2 õhutõrjesüsteemi, kolm S-300VM õhutõrjesüsteemi ja 92 T-72M1M (T-72S) tanki.

  Teadaolevalt peaks neil olema 5000 MANPAD’i kuid teadaolevalt pole ühtegi USA helikopterit nendega tulistatud.

• Tšehhi peaminister Babiš: Praha toetab Ukrainat, kuid ei garanteeri Kiievi laene. Venemaa-meelse ANO partei juht Andriy Babiš ütles, et Tšehhi Vabariik ei saa jätkata oma eelarvest vahendite eraldamist Ukraina laenude garanteerimiseks, pidades seda de facto võlaks. Tema arvates “on selge, et Ukraina ei suuda seda raha kunagi tagastada”. Babiš märkis, et Ukrainale antava abi kogusumma on juba ulatunud 377 miljardi euroni, rõhutades, et Tšehhi Vabariik pakub tuge EL-i eelarvesse tehtavate sissemaksete kaudu. Samuti väljendas ta rahulolematust, et detsembrikuu EL-i tippkohtumisel “peaaegu ei räägitud rahust”. Babiš pakkus välja relvarahu ja sõja lõpetamise ideed, arutades seda Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide juhtidega. Samal ajal rõhutas peaminister, et sõda Ukrainas ei ole tema valitsuse prioriteet: “Tšehhi Vabariik on meie jaoks esikohal ja jääb selleks veel neli aastat.”