Operatiiv- ja sõjaga seotud info 16. jaanuaril

OPOLUKORD 16012026

ISW: Venemaa väed kontrollisid aastatel 2023 ja 2024 17,9–18,52 protsenti Ukrainast ning see näitaja tõusis 2025. aasta lõpuks 19,32 protsendini. Seega on Venemaa väed viimase kolme aasta jooksul okupeerinud täiendavalt 1,5 protsenti Ukraina territooriumist. Venemaa edasiliikumine aeglustus 2025. aasta detsembri lõpus ja 2026. aasta jaanuari alguses, tõenäoliselt ebasoodsamate talveilmaolude ja aasta lõpus suvaliste tähtaegade täitmiseks tehtavate jõupingutuste lõppemise tõttu.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 15.01.2026 kell 22:00

Päeva algusest on toimunud 161 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas kaks raketi- ja 63 õhurünnakut.

Põhja-Slobozhanski ja Kurski suunal tõrjusid meie sõdurid ühe Venemaa sissetungijate rünnaku. Vaenlane sooritas õhurünnaku.

Lõuna-Slobozhanski suunas toimus 11 lahingukokkupõrget – Vovtšanski, Prõlipka, Tõhe, Staritsja, Vovtšanski Hutorõ asulate piirkonnas ning Izbitske, Krugle ja Nesterne asulate suunas. Praegu on käimas kolm kokkupõrget.

Kupjanski suunas viis rünnakut meie vägede positsioonidele Pi Naany, Kurilivka, Petropavlivka ja Boguslavka suunas, kaks kokkupõrget on veel käimas.

Lõmani suunas ründasid Vene väed 17 korda Ukraina kaitsjate positsioone Zarichne, Novoselivka ja Torske asulate piirkonnas ning Lõmani, Stavki, Družhelyubivka, Oleksandrivka, Dibrova ja Drobiševe asulate suunas. Käib üks lahingutegevus.

Ukraina sõdurid tõrjusid täna viis vaenlase rünnakut meie positsioonidele Slovjanski suunas. Okupantide üksused üritasid edasi liikuda Siverski, Platonivka piirkondades ja Zakitnogo suunas.

Kramatorski suunas tõrjusid Ukraina kaitsjad neli rünnakut Vasjukivka, Fedorivka piirkondades ning Privilegia ja Minkivka suunas.

Konstantinivka suunas ründasid okupandid täna meie kaitsjate positsioone 21 korda Konstjantinivka, Ivanopilja, Rusin Jari, Oleksandro-Šultõni, Tšerbinivka, Pleštšejevka asulate piirkonnas ning Novopavlivka, Stepanivka ja Sofijivka suunas. Praegu on käimas üks vastasseis.

Pokrovski suunas tegi vaenlane 41 katset meie üksusi uputada Nikaronivka, Mirnogradi, Pokrovski, Kotline’i, Udačne, Novosergíivka, Molodetske, Filia asulate piirkonnas ning Rodinski, Uus-Šahovoi ja Suhetski suunas.

Oleksandrivski suunas ründas vaenlane üheksa korda Võšnevõ lähedal ning Ivanivka, Oleksandrogradi, Jegorivka, Rõbne, Zlagoda, Andrijivka-Klevtsove ja Uus-Zaporižžja asulate suunas. Käib üks lahing.

Gulyaipili suunas tõrjusid Ukraina sõdurid täna 25 vaenlase rünnakut Solodki ja Gulyaipili piirkonnas ning Dobropili, Olenokostjantinivka, Zelenoi ja Varvarivka suunas. Vaenlane algatas õhurünnakuid Rizdvjanivkale, Samijlivkale, Girkomule, Vozdviživkale, Zaliznõtšnoule ja Guljaipolile.

Orihivi suunas toimus viis lahingukokkupõrget Primorski, Stepnogirski, Stepnogiri ja Kamjanski piirkonnas. Vaenlane algatas õhurünnakuid Orihivi, Tavriiske ja Preobraženka asulatele.

Pridniprovski suunas üritas vaenlane ühel korral edutult meie kaitsjate positsioonidele läheneda.

Teistes suundades pole keskkonnas olulisi muutusi registreeritud.

_____________________________________________

• Autoritaarsed režiimid, mis aastaid lootsid Kremli toetusele, tunnistavad üha enam Venemaa suutmatust täita oma julgeolekukohustusi, iseloomustades seda kui “pabertiigrit”. Diktaator Putini kogu välispoliitiline konstruktsioon on lagunemas. Aastaid püüdis Moskva kujutada end tõmbekeskusena paharettriikidele ja autoritaarsetele režiimidele. Kreml investeeris “sõprade” toetamisse Lähis-Idas ja Ladina-Ameerikas. Kõige ilmekam näide oli Venezuela juhi Nicolás Maduro vahistamine USA luureagentuuride poolt, mille järel Caracas süüdistas Venemaa luuret ja tehnilist abi täielikus ebaefektiivsuses. Michael Nacky (@MackNack) näitas uues videos, et oleme nüüd tunnistajaks Moskva kontrolli all olevate režiimide üksteise järel langemisele, kusjuures Kreml on võimetu neid aitama.

• Vene Z-blogijad väidavad, et Hiina on nüüd sisuliselt üle võtnud suure osa Venemaa Kaug-Idast. Hiina teenib nüüd väidetavalt makse piirkondadest Tšitast kuni Vladivostokini, kus elab nüüd suur Hiina elanikkond.

• Eile hilisõhtul sisenesid kaks Hiina lennukit väidetavalt Iraani õhuruumi vaatamata aktiivsele lennukeelutsoonile, vedades relvi ja laskemoona. See sündmus leidis aset vahetult pärast seda, kui teated kinnitasid, et Ameerika Ühendriigid on Lõuna-Hiina merelt Lähis-Itta ümber paigutanud lennukikandja rünnakugrupi, mis annab märku kiiresti eskaleeruvatest piirkondlikest pingetest.
• Hiina on möödunud Venemaast ja tõusnud maailma suuruselt teiseks tuumaallveelaevade operaatoriks. 2026. aasta hinnangu kohaselt on Hiinal nüüd umbes 32 aktiivset tuumaallveelaeva, edestades Venemaa 25–28 paati. Ameerika Ühendriigid domineerivad jätkuvalt veealuses valdkonnas, hoides juhtpositsiooni umbes 71 tuumaallveelaevaga. Globaalne tasakaal ookeanide all on nihkumas ja strateegilised tagajärjed kasvavad kiiresti.
• Nii näevad välja linnad rindel. Vähesed teavad, et rindejoone pikkus on võrdne Iisraeli ja Palestiina kogupindalaga. Ukraina on suur riik – Euroopa suurim. Seepärast on kummaline lugeda vatnikute kommentaare, kus väidetakse, et kui läänepoolsed linnad pole sellistes varemetes, siis on sõda võlts. Venelased hävitavad kõik, kuid pole 12 sõja-aasta jooksul Donbassist kaugemale jõudnud. Nad ei võida sõda, kuigi neil on eelis varustuse, relvade, inimjõu ja liitlaste sihikindluse osas – mida Ukrainal tegelikult pole, ainult „partnerid“, sest liitlased reetsid Budapesti memorandumi.
• Euroopa Liit soovib määrata Vladimir Putiniga oma läbirääkija, kuna on mures USA ja Venemaa vaheliste võimalike salajaste lepingute pärast. Prantsusmaa ja Itaalia on selle uue ametikoha loomiseks juba saanud Euroopa Komisjoni ja mitme teise riigi toetuse. Eesmärk on tagada Ukraina võimaliku NATO liikmelisuse ja suveräänsuse puutumatus. Üks potentsiaalne kandidaat sellele ametikohale on Alexander Stubb, kogenud paremtsentristlik diplomaat, kellel on sõbralikud suhted USA presidendi Donald Trumpiga. Teine kandidaat on Kaja Kallas, ELi välisasjade kõrge esindaja.

• Venemaa KIA viimase 31 päeva (kuu) jooksul. Need on venelased, keda me kaameraga surnuna nägime. Ainult otseselt surnuid. Inimesed, kes on plahvatavates sõidukites, plahvatavates majades, kokkuvarisevates hoonetes jne, EI LÄHE ARVESTUSEKS. Välja arvatud juhul, kui nende surnukeha välja lendab, mis juhtub vahel. Sel kuul on meil seni 2405 surnud venelast. See on keskmiselt 172 surnut päevas. Pidage meeles, et see periood hõlmab kahte nädalavahetust (postitati vähem videoid) ja kahte riigipüha.

• Klitško: Kiievi linnavolikogu kiidab täna heaks linna sihtprogrammi “Kiievi kaitsja” muudatusettepaneku, millega suurendatakse kaitse- ja julgeolekujõudude rahastamist 2026. aastal 3 miljardi grivna võrra. Need vahendid lähevad sõjaväeüksuste logistilisele toetusele. Eelkõige droonide, elektroonilise sõjapidamise süsteemide, varustuse ja muu vajaliku varustuse ostmiseks, ütles Kiievi linnapea Vitali Klitško. Nagu teada, eraldas Kiiev 2025. aastal linna eelarvest sõjaväelaste, veteranide ja nende perekondade abistamiseks üle 12 miljardi grivna. 2024. aastal – ligi 10 miljardit grivnat. See on rohkem kui kõigil piirkondlikel keskustel kokku.
• Hodges: Ukrainlastel on õnnestunud luua tsoon, kus nad ei pea nii palju inimesi seal hoidma. Neil on endiselt elavjõu probleeme, aga see pole nii, nagu seda kujutatakse. Kreml teab, et nad ei saa üle koormata. Venelased saavad tappa Ukraina tsiviilisikuid. Venemaa suures raudteevõrgus on vaid käputäis kitsaskohti, mille kõrvaldamine segaks kogu asja. Olen üsna kindel, et ukrainlased teavad, kus need asuvad, ja et kui ja millal võimalik, siis nad ründavad seal. Mida iganes Euroopa juhid teevad, ameeriklased, kanadalased, see peab olema seotud strateegilise eesmärgiga [Ukraina võit]. Bideni administratsioon ei öelnud kunagi, milline on strateegiline tulemus. Euroopa juhid ootasid pidevalt Trumpi tegusid. Kongressi vabariiklastest liikmed ei karda president Trumpi enam nii palju kui eelmisel aastal. Nad saavad oma valijatelt informatsiooni. Mitmed võtsid sõna selle naeruväärse ja agressiivse keelekasutuse vastu Taani ja Gröönimaa suhtes.

• Axiosi andmetel on USA president Donald Trump Iraani ründamise otsuse edasi lükanud. Valge Maja kaalub sisemiselt erinevaid variante ja konsulteerib liitlastega nii ajastuse kui ka selle üle, kas võimalik rünnak võiks režiimi oluliselt destabiliseerida. Sõjaline tegevus jääb aga päevakorda.
  • Ameerika allika sõnul ei ole lähitulevikus rünnakut oodata, kuid Trumpi valmisolek on endiselt kõrge.
  • Iisrael on väljendanud vaoshoitud seisukohta, osutanud võimalike vasturünnakute riskidele ja seadnud kahtluse alla, kas kavandatud rünnakud Iraani julgeolekujõudude vastu on režiimi nõrgestamiseks piisavad.
  • Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu hoidus Trumpi survestamisest ja märkis, et Iisrael järgib Washingtoni juhtimist ilma täiendava surveta.

  Vestluses Axiosega teatas üks Ameerika ametnik: „Kõik teavad, et presidendi sõrm on alati nupul. President Trump ei välista ühtegi varianti – ei praegu ega tulevikus. Keegi ei tohiks proovida teda piirata. Tema jaoks on oluline säilitada tegutsemisvabadus; see on üks tema lähenemisviisi määravamaid jooni – ta on valmis rääkima igaühega ja igal ajal.“

• Oleg Zhdanov operatiivolukorrast