Operatiiv- ja sõjaga seotud info 31. jaanuaril

OPOLUKORD 31012026

The Guardian. Venemaa ja Ukraina sõjaväelaste kaotused võivad ulatuda 2 miljonini. Umbes 1,2 miljonit Vene sõdurit on tapetud, haavatud või kadunud, sealhulgas kuni 325 000 surnut. Ukraina kaotused on umbes 600 000.

Vene väed liikusid hiljuti edasi Lõmani lähedal, Kostjantõnivka-Družkivka taktikalises piirkonnas ja Lääne-Zaporižžja oblastis.

Operatiivinfo seisuga 31.01.2026 kell 08:00

Kokku registreeriti viimase ööpäeva jooksul 204 lahingukokkupõrget, andis eile ühe raketilöögi ja sooritas 69 õhurünnakut Dnipropetrovski oblastis Prosjana, Gavrilivka ja Novoselivka asulate piirkonnas. Rizdvjanka, Barvinivka, Kopani, Vozdviživka, Zaliznične, Verznja Tersa, Gulyaipilske, Dorožnjanka, Charming, Zaritšne Zaporižžja oblastis.

Põhja-Slobozhanski ja Kurski suunal andis vastane eelmisel ööpäeval ühe õhurünnaku ja tulistas 104 mürsku.

Lõuna-Slobozhanski suunal üritas vaenlane 25 korda läbi murda meie kaitsjate kaitsepiiridest Staritsa, Prylipka, Vovchanski talu ja Vovchanski asulate piirkonnas ning Kruglo, Ternova, Grigorivka, Figolivka ja Petro-Ivanivka suunas.

Kupianski suunas toimus eile kuus vaenlase rünnakut. Meie kaitsjad tõrjusid vastase pealetungi Kurõlivka, Petropavlivka ja Novoosinovoje suunas.

Vaenlane viis Lõmani suunas läbi üheksa rünnakut. Nad üritasid meie kaitsele ligi pääseda Zaritšnõi, Tverdohlibovogo piirkonnas ning Druželûbívka ja Drobiševogo suunas.

Slovjanski suunas tõrjusid meie kaitsjad eile seitse okupantide katset edasi liikuda Zakitnõi suunas ning Dronivka, Jampoli ja Svjato-Pokrovski piirkonnas.

Kramatorski suunas vaenlane pealetungi ei läbi viinud.

Konstantinivski suunas viis vaenlane läbi 14 rünnakut Štšerbinivka, Plešijivka, Ivanopõlja, Sofijivka asulate lähedal ning Illinivka, Stepanivka ja Novopavlivka suunas.

Pokrovski suunas peatasid meie kaitsjad agressori 46 rünnakut Mirnogradi, Pokrovski, Kotline’i, Udaachne’i, Molodetske, Filija asulate piirkondades ning Ivanivka, Novopidgorodnõi ja Rodinski suunas.

Oleksandrivski suunas viis vastane viimase ööpäeva jooksul läbi üheksa rünnakut Rybnogo, Zlagoda piirkondades ning Oleksandrogradi ja Uus-Zaporižžja suunas.

Gulyaipili suunas toimus 19 okupantide rünnakut – Gulyaipoli piirkonnas ning Zelenoi, Dobropillja, Gulyaipili ja Olenokostjantinivka suunas.

Oríhívi suunas tõrjusid meie kaitsjad kolm vastase rünnakut Stepnogirski piirkonnas ja Primors Nakogo suunas.

Pridniprovski suunas viis vaenlane eelmisel päeval läbi ühe ebaõnnestunud pealetungi.

Volõõnia ja Poola suunal ei ole tuvastatud mingeid märke vaenlase pealetungigruppide moodustamisest.

________________________________________________________________________

• „Levada keskuse küsitluse kohaselt toetab praegu 76% venelastest sõda Ukraina vastu. Levada keskuse teadusdirektor Lev Gudkov ütles uuringut 27. jaanuaril Berliinis esitledes, et Venemaa ühiskonda ei mõjuta suuresti sõjalised kaotused, mis šokeerivad lääne publikut. Avalikkuse meelsust domineerivad väsimus, ükskõiksus ja hirm, samas kui vaid iga kümnes vastaja tunneb süüd Venemaa tegevuse pärast Ukrainas. Gudkov märkis, et majanduslikud raskused ja Ukraina üha sagedasemad rünnakud Venemaa territooriumil ei ole vähendanud toetust sõjale. Vastupidi, paljud venelased – eriti provintsides – on sõjast rahalist kasu saanud. Samal ajal on piirialadel kasvanud ärevus ja hirm, millega kaasneb suurenenud agressiivsus Ukraina suhtes. Üldine psühholoogiline väsimus on tõusuteel. 66 protsenti vastanutest toetab rahuläbirääkimisi, kuid ainult Venemaa tingimustel, samas kui umbes 25–33% pooldab sõja jätkamist „kuni võiduka lõpuni“.
• Trump lubab Iraani ründamist pärast esialgsete läbirääkimiste ebaõnnestumist: Teheran keeldus oma tuuma- ja raketiprogramme vähendamast või oma käsilaste toetamise lõpetamast. Kokkuleppe üleskutse on ebaõnnestunud ja edasine eskaleerumine on võimalik. Teine kokkulepe on aga õnnestunud: Venemaa ja Ukraina leppisid Trumpi nõudmisel kokku vähemalt nädala pikkuses energiavahus. See paus on Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega, kuna Kiiev on lõpetamas taastumist ulatuslikust rünnakust. Rindel püüab Venemaa omaenda teadetega “järele jõuda”, rünnates Kupjanski sektorit. Ukraina pataljoniülem naeruvääristas avalikult Gerassimovit, jalutades rahulikult läbi Kupjansk-Uzlovaja, mille Moskva on juba “vallutanud”. Venemaa kaotused on kolossaalsed: üks evakueerimisgrupp kulutab kahe kuuga kuni 300 kotti. Haavatud ja isegi amputeerimata visatakse tagasi lahingusse ning ellujäänud vangid panevad naastes toime raskeid kuritegusid “SVO-s” osalemise ettekäändel.

• Kongsberg Defence and Aerospace (KDA) on sõlminud Poolas suure droonidevastase lepingu väärtusega umbes 16 miljardit Norra krooni. See tehing tugevdab oluliselt Poola õhukaitset ja kinnistab Kongsbergi positsiooni Euroopa kiiresti kasvaval droonidevastasel turul. Programmi nimi on SAN CUAS ja see pole väike pilootprojekt. See on täiemahuline võimekuse suurendamise projekt riigile, mis asub NATO idatiival ja võtab droonide ohtu tõsiselt kõige praktilisemal võimalikul viisil: ostes kihilise süsteemi, mis suudab droone erinevatel distantsidel, kõrgustel ja stsenaariumides käsitleda. Tarne koosneb 18 mehitamata õhusõidukite vastasest patareist. Lihtsamalt öeldes on need terviklikud “üksused”, mis on loodud vaenulike droonide tuvastamiseks, jälgimiseks ja neutraliseerimiseks enne, kui need saavad kahju tekitada. Ühele tööriistale lootmise asemel on iga patarei ehitatud mitme drooni peatamise viisi ümber, sest reaalses maailmas esinevad droonide ohud harva korralikus ja etteaimatavas vormingus. Süsteem hõlmab ka rakette, ÕT droone ja muid meetodeid, mis on loodud droonide tõrjumiseks erinevatel kõrgustel ja erinevates tingimustes. See kihiline lähenemisviis ongi selle mõte. Mõnda ohtu on kõige parem ohjata relvadega, teised nõuavad pikemat ulatust või teistsugust sekkumisloogikat. Patareid on loodud selleks, et anda ülematele valikuvõimalusi, mitte ainult ühte „parimat võimalikku“ lahendust.

• Petraeus: Kui Venemaa oleks Ukrainas kunagi edukas olnud, oleks järgmine Moldova. Sellel riigil puuduvad võimed Venemaa tegevusele vastu seista. Siis hakkate muretsema ühe või mitme Balti riigi pärast, eriti Leedu pärast, mis on olnud Putini kriitikateemaks. Sõjad ei ole enam kaevikute poolt selgelt piiritletud. Rindejoone piirkonnas viibimine on nii surmav. Ukraina on muutnud oma uskumatu innovatsiooni õhu-, maa- ja meresüsteemides väga olulisteks strateegilisteks saavutusteks ning on uputanud üle 35% Venemaa Musta mere laevastikust. Üks Venemaa arvutustest on, et nad suudavad ukrainlasi, eurooplasi ja ameeriklasi võita. Ma ei usu, et see on tõsi või osutub tõeks, kui USA võtab meetmeid, mida minu arvates peaksime koos oma Euroopa partneritega võtma.

• Oleg Zhdanov operatiivolukorrast

• Zelenskõi lükkas tagasi Venemaa ametnike absurdse ettepaneku kohtuda Putiniga Moskvas. Pärast mitmekuulist pausi esitas selle uuesti Venemaa diktaatori Ušakovi abiline. Ja Putini pressiesindaja Peskov heitis päev varem, 29. jaanuaril, Ukraina presidendile ette, et too ei kiirustanud “helde pakkumise” vastuvõtmisega, rõhutades, et Venemaa ei kaalu teisi “kohti” kahe sõdiva riigi juhtide kohtumiseks. Zelenskõi rõhutas, et keegi ei taha Vene-Ukraina sõda rohkem lõpetada kui Ukraina. Kiiev on valmis konstruktiivseteks läbirääkimisteks rahu sõlmimiseks. Venemaa püüab läbirääkimiste protsessi venitada, leiutades selleks uusi ja uusi viise.

• MoscowTimes: Venemaa eelarvepuudujääk prognoositakse ulatuvat 2026. aastaks hinnanguliselt 52 miljardi dollarini. RU Rahandusministeerium kiirustab uue maksupaketi ettepanekuga: teemantide eksporditollimaksud, keskkonnatasud, mis peaksid 2030. aastaks suurenema 5–100%, mittetoidukaupade suure koguse impordi maksud kauplemisplatvormide kaudu ja online-kasiinode legaliseerimine, mida maksustatakse 30% käibest ja mis eeldatavasti genereerib umbes 1 miljard dollarit aastas. Kasvav koormus ähvardab lämmatada ettevõtlust, kiirendada kapitali väljavoolu ja süvendada stagnatsiooni. Sõjakulutused on tühjendanud NWF-i, jättes alles umbes 4 miljardit dollarit kasutatavaid varasid. Kui seda kõike ainuüksi puudujäägi katmiseks kasutada, piisaks föderaalkulutuste katmiseks vaid 3–4 päevaks. Lõpuks seisab Kreml silmitsi aheneva koridoriga: lõputu maksustamine, suured kärped või kasvav võlg, kusjuures iga tee õõnestab vaikselt sõja nõudmistele kaua allunud majanduse habrast tugisammast.

• Bloomberg: Euroopa valitsused hindavad, kui kaua Venemaa tegelikult suudab sõda pidada. Euroopa luureteenistused teatavad Venemaa kaotuste järsust suurenemisest viimastel nädalatel. Hukkunud sõdurite arv läheneb nüüd Venemaa värbamisvõimele. Kui see trend jätkub, on Venemaal Euroopa hinnangute kohaselt uue mobiliseerimiseta raskusi kaotuste korvamisega. Kiievi suvine eesmärk 50 000 tapetud Vene sõdurit kuus oleks umbes kaks korda suurem kui NATO poolt Venemaale 2025. aastal arvutatud keskmised kaotused. Euroopa valitsused seovad kasvava suremuse otse Ukraina droonioperatsioonidega. Hukkunute ja haavatute suhe on nihkunud surmade poole, mis tähendab, et rohkem Vene sõdureid ei naase isegi vigastatuna. Praegused Venemaa kaotused on jõudnud värbamisvõime ülempiirini. Vägede taseme säilitamiseks vajaks Venemaa uut mobilisatsiooni. Putin on mobiliseerimist vältinud alates 2022. aastast, mil 300 000 reservväelase kutsumine vallandas massilise emigratsiooni ja avaliku rahulolematuse suurenemise Venemaal. Samal ajal nõuab Venemaa jätkuvalt kogu Donbassi, sealhulgas territooriumide, mida ta pole nelja sõja-aasta jooksul vallutanud, tagasi. Maapinnal on Venemaa edasiliikumine 1000-kilomeetrisel rindel endiselt piiratud ning strateegilisi läbimurdeid pole toimunud.

• Zelenskõi – vaenlase energiasektori, õhutõrje ja Venemaa Föderatsiooni salakavalate plaanide ründamisest hoidumise kohta. See päev algas aruannetega piirkondadest: alates reede õhtust ei toimunud üheski meie piirkonnas tegelikult ühtegi rünnakut energiarajatistele. Peaaegu mitte ühtegi. Välja arvatud Donetski oblast, kus toimus üks rünnak gaasiinfrastruktuurile, õhupommi rünnak. Nüüd näeme ka Venemaa ümberorienteerumist rünnakutele logistikale, sõlmjaamadele. Eelkõige tabati ühte Ukrzaliznytsja vagunit, spetsiaalset elektrijaama vagunit – see juhtus Dnipro oblastis hommikul. On oluline, et meie raudteelased töötaksid ja tagaksid ühendused kõigis piirkondades. Tavapärased droonide ja õhupommidega rünnakud jätkusid terve päeva. Harkivi oblastis toimus ballistiline rünnak Ameerika ettevõtte Philip Morris ladudele. Toimus märkimisväärne tulekahju. Rünnati Nikopoli, Hersoni ning Harkivi, Sumõ ja Tšernigivi oblasti piirialadel. Meie Ukraina suhtumine on täiesti vastav.