Operatiiv- ja sõjaga seotud info 19. septembril

OPOLUKORD 19092026

• Ukraina, reedel, 18. Septembril, 2026.a. Brjanski lähedal hävitati Venemaa S-400 raketisüsteem. Üle Ukraina tabasid Venemaa rünnakud taas tsiviilsihtmärke. Kaubanduskeskused, elamud ja transpordiinfrastruktuur on kahjustatud või hävinud, tsiviilisikud on hukkunud ja vigastatud. Venelased ründasid kahe laevavastase raketiga „Zirkon“ ja 174 ründedrooniga. Peamisteks sihtmärkideks olid Odessa ja Kiievi piirkond. Alla tulistati või neutraliseeriti 3 drooni „Banderol“ / „Dan-T“; 138 drooni. Tabamusi registreeriti 15 kohas, samas kui allatulistatud droonide tükid kukkusid üheksasse kohta. Raketid sihtmärkideni ei jõudnud; teavet tabamiskohtade kohta täpsustatakse.
• Orihhivi suund. Üldiselt ei täheldata Vene vägede koondumist ohtlikus mahus või ohtlikes piirkondades. Stepnohirski sektor: olukord on stabiilne. Vene väed jätkavad imbumist mööda märgitud marsruute, kuid edu on olnud tühine või olematu. Mali Štšerbaky sektor: olukord halveneb. Vene väed imbuvad sügavale ja sunnivad Ukraina vägesid oluliselt hajutama. Nende kaugeimad imbumised ulatuvad Novojakovlivkani. Orihhivi sektor: olukord halveneb. Vene väed imbuvad Štšerbaky poolt Novopavlivkasse ja selle lähiümbrusse; Nesterjanka poolt Novoandriivka ja Orihhivi vahelisele alale; Robotõne poolt läbi Novodanylivka Orihhivist itta; ning Mala Tokmatška poolt Orihhivist itta. Orihhivis endas on olukord stabiilne ning püsib patiseis. Eelkõige ei suuda Vene väed sisse tuua rohkem jalaväge, kui seda hävitatakse, mistõttu püsib Vene vägede koguarv Orihhivis muutumatuna.

---

Ei Ukraina ega Vene väed liikunud edasi.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 18. september 2026 kell 22.00.

Päeva algusest peale on toimunud kokku 176 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas 57 õhurünnakut.

Põhja-Slobožanskõi ja Kurski suunal vaenlase pealetungitegevust ei täheldatud.

Viimase ööpäeva jooksul korraldas vaenlane Lõuna-Slobožanskõi suunal seitse rünnakut Ukraina positsioonidele Ternova, Starõtsja, Šõroke, Mõkolajivka ja Zarubõnka lähedal; veel kolm lahingut on käimas.

Kupjanski suunal tõrjusid kaitsejõud kaks vaenlase rünnakut Petropavlivka, Kupjansk-Vuzlovõi ja Novoosõnove lähedal; veel üks lahing on käimas.

Lõmani suunal tõrjusid Ukraina kaitsjad edukalt kolm sissetungijate edasitungikatset Nadia, Novoselivka ja Torske lähedal; veel üks lahingukokkupõrge on käimas.

Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud kolm sissetungijate edasitungikatset Jampili ja Krõva Luka lähedal; veel üks rünnak on käimas.

Kramatorski suunal registreeriti üks vaenlase rünnak Jurkivka lähedal.

Kostjantõnivka sektoris tõrjusid kaitsejõud 13 vaenlase rünnakut Kostjantõnivka, Osõkove, Novoselivka, Stepanivka ja Mõkolajipillia asulate lähedal; veel kaks lahingut on käimas.

Pokrovski sektoris tõrjuti kokku 23 rünnakut. Sissetungijad üritasid edasi tungida Kutšeriv Jari, Toretske, Dobropillia, Bõlitske, Hannivka, Svitle, Krasnopodillia, Novohrõšõne, Serhijivka, Udačne ja Novopavlivka asulate lähedal. Üks rünnak on veel käimas.

Vaenlane ei viinud Oleksandrivka rindelõigus läbi ründeoperatsioone.

Huliaipole rindelõigus registreeriti kümme vaenlase rünnakut Hirke, Rivne, Vozdvyzhivka, Verkhnia Tersa, Huliaipilske ja Novoselivka asulate läheduses.

Orikhivi rindelõigus tõrjusid meie kaitsjad ühe vaenlase rünnaku Malyi Shcherbaky lähedal.

Prydniprovskyi rindelõigus vaenlase ründeoperatsioone ei toimunud.

Teistes rindelõikudes olulisi muutusi olukorras ei toimunud.

---

UUDISED

• Rheinmetall plaanib 2027. aastaks suurendada õhutõrjesüsteemide Skynex ja Skyranger tootmist ligikaudu 400 ühikuni aastas, jõudes tootmismahuni kaheksa süsteemi nädalas. Tootmisvõimsuseks kavandatakse 140 süsteemi aastas Šveitsis, 140 Itaalias ja 100 Saksamaal. Ukraina kasutab juba süsteeme Skynex, samas kui Leopard 1 veermikule paigaldatud süsteemide Skyranger 35 tarned algasid 2025. aasta novembris. Süsteemid on mõeldud ohtude, sealhulgas droonide Shahed tõrjumiseks.

• Vestluses Putiniga seadis Kushner kahtluse alla viimase lubadused vallutada Donbass ja sõda võita. *New York Times* kirjeldab seda põnevat dialoogi Putini ja Trumpi väimehe vahel. Isegi see idiootlik väike nolgus taipas, et midagi on mäda, kui mõistis, et Vene diktaator räägib talle täpselt sedasama, mida aasta varemgi.
  Ukraina on tabanud kolme Vene transpordilennukit, kolme helikopterit ja vähemalt kaht S-400 õhutõrjesüsteemi laskeseadet, mida kasutati Kiievi ründamiseks rakettidega. Visuaalset kinnitust veel pole, kuid loodame parimat. Küll aga on olemas pildid Nižnekamski naftatöötlemistehase ründamise tagajärgedest; tabamuse mõju on selgelt näha Venemaa tanklate hindades, kus bensiini maksumus on ületanud kütusekriisi esimese laine ajal nähtud taseme.
  Ukraina operatsioon Srednejes viidi läbi ilma inimohvriteta – see tähendab, et ukrainlased ei kaotanud ühtegi sõdurit, kui nad puhastasid seda Limani suunal asuvat küla. See ei tähenda, et Ukraina pealetungid oleksid lihtne jalutuskäik, kuid Vene väejuhid võivad sellisest tõhususest vaid unistada.
  Venemaal meelitatakse inimesi sõjaväelepinguid sõlmima ettekäändel, et nad lähevad remontima Moskva oblastis Ukraina droonide tõttu kannatada saanud maju; ühel juhul viis selline taktika rindejoonele epilepsiat põdeva mehe, kellel polnud seal vähimatki asja. Kokkuvõttes – kui seod end Venemaal millegagi, mis on seotud sõjaga, on peaaegu kindel, et varem või hiljem satud ründeoperatsioonidesse; väldi seda, kui vähegi võimalik.
  Valimistel osalemine on aga midagi, mida *peaksid* tegema. Tulemuse osas garantiisid pole ja edušansid on väikesed, kuid eeliseks on see, et risk on olematu. Seega – aitab valimistest rääkimisest; kord paari aasta jooksul on võimalik kasutada võimalust seaduslikuks protestiks; lõpeta vaidlemine ja tegutse. Isegi kui see piirdub vaid sellega.

• Põhja-Korea sõduritele võidakse anda ülesandeks hoida Venemaa rinnet Ukrainast põhja pool, et võimaldada Vene sõdurite hädaolukorras ümberpaigutamist. Sõjauuringute Instituut (MSMT) väidab, et Venemaa võib vahetada osa oma üksustest Sumõ ja Harkivi teljel Põhja-Korea sõdurite vastu, et vabastada vägesid Lõmani jaoks Donetski oblastis, kus ta on kaotanud olulise tugipunkti. Ukraina GUR on teatanud, et augustis viibis Venemaal umbes 8500 KRDV sõdurit, sealhulgas umbes 400 droonioperaatorit. Suurem osa kontingendist asus Kurski oblastis, mis piirneb Sumõga. Hiljutine MSMT aruanne ÜRO sanktsioonide kohta Põhja-Korea vastu ütles, et Venemaa sõjaväe droonide tehastes, sealhulgas Alabugas, töötab kuni 25 000 põhjakorealast. Nad saabuvad Venemaale õpilastena.
• Venemaa okupatsiooniväed on Oleşkõ linna tahtlikult blokeerinud. Teed linna on mineeritud, elektri-, kütuse- ja toiduvarustus on katkenud ning Venemaa on rünnanud FPV-droonidega abikonvoisid ja meditsiinimeeskondi. ISW ennustab humanitaarkatastroofi.

• Bloomberg vahendab Venemaa poliitilise eliidi seas kasvavat ärevust selle üle, et Vladimir Putin võib pärast Riigiduuma valimisi korraldada uue ulatusliku mobilisatsiooni. Teadete kohaselt on Kremli ametnikud ja sõjaväe värbamiskeskuste töötajad soovitanud sõpradel ja sugulastel lähikuudel Venemaalt lahkuda; ühtlasi uurivad mõned neist võimalusi välismaiste pangakontode avamiseks ja vara välismaale viimiseks. Putin on avalikult eitanud uue mobilisatsiooni kavandamist. Süsteemisisene käitumine on tähelepanuväärne, kuna see viitab sellele, et mure uue mobilisatsiooni pärast ei piirdu vaid laiema avalikkusega. Isegi ilma Kremli lõpliku otsuseta tundub valimisjärgse mobilisatsiooni võimalus piisavalt tõsine, et sundida osa ametnikke oma peresid ja rahaasju selleks ette valmistama.
• Reuters teatab, et Venemaa on järsult suurendanud rünnakuid Ukraina vastu, kasutades RM-48U kvaasiballistilisi rakette – need on modifitseeritud versioonid S-400 õhutõrjesüsteemidest tulistatavatest 48N6-seeria õhutõrjerakettidest. Ukraina peaprokuratuuri andmetel moodustasid RM-48U raketid enam kui poole sellest 228 ballistilisest ja hüperhelikiirusel liikuvast raketist, mis tulistati Ukraina pihta 2026. aasta juulis ja augusti alguses. 2026. aasta juulis tulistasid Venemaa relvajõud välja 158 ballistilist ja hüperhelikiirusel liikuvat raketti – mis on suurim igakuine näitaja alates sõja algusest Ukrainas –, kusjuures 87 neist rünnakutest sooritati RM-48U rakettidega. Augusti esimese kaheksa päeva jooksul tulistas Venemaa välja veel 70 ballistilist ja hüperhelikiirusel liikuvat raketti, millest 36 olid RM-48U-d. Ukraina sõjaväeluure peavalitsus (GUR) on teatanud, et Venemaa plaanib RM-48U rakettide tootmist enam kui kahekordistada, tõstes aastase toodangumahu 480 ühikuni (võrreldes eelmise aasta 200 ühikuga).
• Bloomberg teatab, et Saudi Aramco on teavitanud kaht Euroopa naftatöötlemisettevõtet – kes saavad Saudi Araabia toornaftat pikaajaliste lepingute alusel, mis tagavad stabiilsed igakuised tarned –, et järgmisel kuul nad naftat ei saa. See otsus järgneb huthi mässuliste rünnakutele Ida-Lääne naftajuhtme vastu ning Bloombergi allikate kohaselt jäävad tarned järgmisel kuul ära. Otsus puudutab kõiki Euroopa ostjaid.
• ISW: NATO ja Euroopa riigid peavad probleemi mõistma, et kavandada ja ellu viia koordineeritud poliitikat Venemaa käimasolevate kineetiliste kampaaniate tõrjumiseks ja Venemaa tavapärase ohu heidutamiseks.
  • Esiteks peavad NATO ja Euroopa mõistma Venemaa käimasolevaid Euroopa-vastaseid kineetilisi kampaaniaid ja neile reageerima ning kasutama Venemaa tegevuse kohta suhtlemisel selget keelt, et hõlbustada kiiret ja sisukat reageerimist.
  • Teiseks peavad NATO ja Euroopa kiiresti kiirendama jõupingutusi, et prognoosida ja valmistuda võimaliku lühiajalise piiratud Venemaa tavapärase rünnaku ohuks, mida NATO veel piisavalt ei arvesta.
  • Kolmandaks peavad NATO ja Euroopa parandama käimasolevaid jõupingutusi, et kasutada ära Ukraina kogemusi ja sõja muutuva iseloomu prognoose ning tugevdada NATO võimet heidutada või alistada arenevat Venemaa tavapärase sõjalist ohtu.
• Trump allkirjastas Venemaa-vastase sanktsioonide eelnõu, mille algatas Graham. See annab talle volitused kehtestada kuni 100-protsendilised tariifid Venemaa nafta ja gaasi suurimatele ostjatele. Samuti tabavad sanktsioonid Venemaa panku, nn varilaevastikku ja energeetikaprojekte. USA kehtestab sanktsioonid ka Putinile, Venemaa peaministrile, kaitseministrile, sõjaväejuhtidele ning FSB, SVR-i ja GRU juhtidele. USA sanktsioonid võivad tabada ka välispanku, mis ajavad ulatuslikku äri sanktsioonide alla sattunud Venemaa pankadega.

• Venemaa protesteeris ametlikult USA Typhoni süsteemide (mis on võimelised tulistama Tomahawk ja SM-6 rakette) paigutamise vastu Jaapanisse 8.–24. septembrini toimunud Orient Shieldi õppuste ajal, sealhulgas Hokkaidōl, ning nõudis nende eemaldamist, kuna see kujutab endast ohtu riigi julgeolekule. Tokyo nimetab paigutamist ajutiseks (pärast õppusi viiakse süsteemid oktoobri keskpaigast USA baasi – see on kolmas selline paigutamine). Venemaa välisministeerium hoiatas vastumeetmete eest ja kutsus Jaapanit üles naasma patsifismi juurde; Hiina nimetas neid samme remilitariseerimiseks. Pinged kasvasid pärast Putini visiiti okupeeritud saartele Hokkaidō lähedal ja Venemaa raketiõppusi Kuriilide lähedal.

• USA on teatanud ulatuslikust, 2,68 miljardi dollari suurusest õhutõrjevarustuse müügist Ukrainale. Pakett sisaldab mitmesuguseid täiendusi, droonitõrjesüsteeme, ulatuslikku hooldustuge ja „S-300 kloonrakette“.
• Boris Johnson: Venemaa probleem on see, et ta ei suuda oma impeeriumist loobuda. Brittidel oli maailma ajaloo suurim impeerium. Ja me loobusime sellest. Venemaa peab laskma Ukrainal minna. Kui sa kedagi armastad, siis lase tal minna. Impeeriumide ajastu on läbi. Mis on Venemaa jaoks halba selles, kui tal on vaba ja jõukas naaber? Putin soovib säilitada teatud poliitilist mudelit. Ta ei taha demokraatiat. Ukraina näitab Venemaale alternatiivset tulevikku. Ohuks tema ideoloogiale ei ole mitte Ukraina kui selline, vaid vaba Ukraina. Loodan, et järgmisel aastal – või võib-olla ülejärgmisel – tunnistab Putin lõpuks ilmselget. Ta ei valluta seda riiki kunagi. Ta võib kirjutada veel ühe rumala ajalooalase essee, väites, et Venemaa ajaloolised maad on täpselt need alad, mida me praegu kontrollime. Ja seejärel lahkuda.
• Kindral Petraeus: Ukraina väed elavad maa all 60 päeva väikestes, hästi ehitatud urgudes, kus on riiul kahe mehe magamiskoha jaoks. Laskemoon ja akud on käepärast. Varustus toimetatakse kohale maismaarobotite või droonidega ning komandörid ei saa vägesid külastada, kuna rindele sõitmine on võimatu. Mõned Lähis-Ida riigid on aastaid ostnud Patrioti süsteemi tõrjerakette. Nad võiksid nüüd osa neist Ukrainale laenata – vastutasuks Ukraina abi eest Iraani või Jeemeni huthide vastu – ja hiljem varud taastada sadade rakettide arvelt, mille Ukraina on tellinud. Ukraina õhutõrje raketivarud on lõppemas. See, mis varem rutiinselt alla tulistati, pääseb nüüd läbi ning üha rohkem rakette murrab Ukraina kaitsest läbi. Hiljutisest doonorite kohtumisest ei piisa tõenäoliselt olukorra lahendamiseks. Fire Pointi tiibraketil Flamingo on pikem tegevusulatus ja suurem lõhkepea kui Ameerika Tomahawkil. Seda ei toodeta veel suurtes kogustes, kuid tootmismaht kasvab. Viimase 48 tunni jooksul tabas Ukraina sihtmärki, mis asus 3300 km kaugusel tema piirist.
• Putini arvutis töötab Windowsi litsentsimata koopia. Tema veebihääletust kajastavas videos on selgelt näha vesimärk „Activate Windows“ (aktiveeri Windows). Windows 11 legaalne koopia maksab alates 139 dollarist.

• Septembri alguses Rootsi Kuningriiki külastades jagasid Ukraina maavägede 1. üksiku meditsiinipataljoni kaitseväelased oma teadmisi ja kogemusi Rootsi maaväe ning ühe maailma vanima rügemendi, Life Guards, sõjaväelastega. Ukraina meedikud selgitasid sõjaväemeditsiinisüsteemi korraldust suuremahulise sõja tingimustes. Erilist tähelepanu pöörati haavatute lahinguväljalt evakueerimisele maapealsete robotsüsteemide abil. Üks osa kohtumistest keskendus maapealsele robotsüsteemile MAUL, mille väljatöötamisel võeti arvesse 1. üksiku meditsiinipataljoni praktilisi kogemusi. Rootsi kaitseväelased said ülevaate nii selle roboti kontseptsioonist kui ka selle kasutamisest lahingutegevuses. Rootsi kaitseväe juhataja kindral Micael Bydén kohtus 1. meditsiinipataljoni kaitseväelastega. Ta tutvus põhjalikult Ukraina kogemustega meditsiinilise evakuatsiooni ja maapealsete robotsüsteemide kasutamise vallas, rõhutas, et ukrainlased omandavad neid kogemusi vere hinnaga, ning avaldas tänu võimaluse eest aidata Rootsil oma julgeolekut tugevdada.
• Kyiv Independent:  Nii Kiiev kui ka Moskva on üha enam pettunud USA vahendatud rahuprotsessis – ja Washingtoni erisaadikus Steve Witkoffis. (Witkoff ise on kõik tagasi lükanud) Ametliku diplomaatia kulisside taga käib mitmel rindel töö selle nimel, et Witkoff protsessist kõrvaldada. Samuti püütakse lõhkuda tema suhteid Kirill Dmitrijeviga. Pettumus erisaadiku suhtes on tekkinud laiemate murede taustal, mis puudutavad Washingtoni lähenemisviisi. Ukraina ametnikud nendivad, et USA poolt tuleb vähe uusi ideid ja napib valmisolekut Venemaale survet suurendada, samas kui Kreml süüdistab Witkoffi „diplomaatilistes” ebaõnnestumistes ja suutmatuses sundida Ukrainat territooriumist loobuma. „Nad muudkui korrutavad meile: ’Te peate selle sõja lõpetama.’ Justkui me ise, kurat võtaks, ei tahaks seda lõpetada,” ütles Ukraina läbirääkimisdelegatsiooni kuuluv allikas. Ukraina ametnikud on pikka aega seadnud kahtluse alla tema arusaama sõjast ja lähenemise diplomaatiale. Üks allikas rääkis väljaandele, et Witkoff lahkus mõnikord läbirääkimistelt teisi osapooli oma sihtkohast teavitamata – sisuliselt lihtsalt jalutama minnes. Teiste Witkoffiga seotud „probleemidena” tuuakse Ukrainas välja vähest tõsidust läbirääkimiste suhtes ja liigset järeleandlikkust Putini suhtes.Samal ajal kasvas rahulolematus Ameerika erisaadiku suhtes ka Kremlis. Ukraina luure andmetel peavad Vene ametnikud Witkoffi osaliselt vastutavaks Anchorage’i tippkohtumise ebaõnnestumise eest. Alguses pidas Putin Witkoffi kasulikuks suhtluskanaliks Trumpiga – võimaluseks veenda USA presidenti Moskva nõudmisi aktsepteerima või vähemalt neid täpselt edastama. Nädal enne tippkohtumist naasis Witkoff kohtumiselt Putiniga ilma stenografistita, rikkudes sellega diplomaatilist protokolli. Pärast kohtumist edastas ta Trumpile eksliku arusaama Venemaa „3+2“ kontseptsioonist, väites, et Venemaa on valmis oma väed Hersoni ja Zaporižžja piirkonna osadest välja viima, kui Ukraina taandub Luhanski ja Donetski piirkonnast. See vahejuhtum polnud ainus diplomaatiline tagasilöök, mida sündmustega kursis olevad inimesed hiljem Witkoffiga seostasid. Talle pannakse süüks ka muid probleeme USA ja Venemaa suhetes, eelkõige selle 28 punktist koosneva memorandumi läbikukkumist, mille kallal ta oli koos Dmitrijeviga töötanud.Läbirääkimiste ühe probleemse osapoolena nimetatakse ka Putini eriesindajat Kirill Dmitrijevit; teda kirjeldatakse kui inimest, kes lubab palju, kuid teeb vähe. Tema ebaõnnestumised tugevdavad Lavrovi – Venemaa traditsioonilise diplomaadi ja Kremli „pistrike“ tiiva esindaja – positsiooni. Dmitrijev on rohkem kaldumas rahuleppe poole, ehkki see on tugevalt kallutatud Venemaa nõudmiste kasuks. Ukrainas on neid, kes sooviksid näha Dmitrijev ametist kõrvaldatuna, kuid sarnaselt Witkoffiga püsib ta praegu kindlalt oma kohal. Valitseb arvamus, et kui Dmitrijev peaks protsessist kõrvale jääma, järgiks Witkoff tema eeskuju.Venemaa on avalikult märku andnud valmisolekust säilitada Washingtoniga mitmeid suhtluskanaleid. Pärast saadikute hiljutist visiiti Venemaale teatas Ušakov, et töö jätkub nii Witkoffi kanali kaudu kui ka „muude diplomaatiliste kanalite kaudu“. Selle taustal levivad spekulatsioonid, et Trumpi administratsioon võib määrata mõne teise kõrge ametniku läbirääkimistes olulisemat rolli täitma. Näiteks on seda rolli omistatud CIA direktorile Ratcliffe’ile, kes tegi augustis ootamatu visiidi Moskvasse. Seda peetakse siiski ebatõenäoliseks Ratcliffe’i kindlalt Ukraina-meelse hoiaku tõttu, mis on Venemaa jaoks vastuvõtmatu. Aga mis saab Witkoffist? Trump ei soovi oma pikaajalist sõpra eemaldada protsessist, mida ta endiselt kontrollida soovib, hoolimata rahulolematusest, mida Witkoffi suhtes on väljendanud konflikti mõlemad pooled.
• OLEG Zhdanov opeeratiivolukorrast