Operatiiv- ja sõjaga seotud info 04. novembril

OPPOLUKORD 04112026

Ööl vastu 3. novembrit korraldasid Vene väed Ukraina energiataristu vastu ulatusliku kombineeritud rünnaku droonide ja rakettidega. See on osa Venemaa rünnakukampaaniast, mille eesmärk on suurendada Ukraina ühiskonnale langevat koormust ja sundida Ukrainat talve jooksul kapituleeruma. Järjekordne massiline raketi- ja droonirünnak oli suunatud Kiievi, Harkivi, Vinnõtsja ja Dnipropetrovski piirkondadele. Tabamuse sai 23 asukohta, veel 14 said kannatada allakukkunud rusude tõttu. Õhujõudude teade:
- 257/289 drooni, sealhulgas 89/120 reaktiivmootoriga drooni
- 49/59 tiibraketti
- 3/? ballistilist raketti / raketti „Zirkon“

Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 3. november 2026 kell 22.00

Päeva algusest peale on toimunud kokku 201 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas ühe raketirünnaku ja 50 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanskõi ja Kurski suunal on okupandid päeva algusest peale sooritanud 12 rünnakut ning korraldanud 130 rünnakut meie vägede positsioonide ja asulate pihta.

Pivdenno-Slobožanskõi suunal ründas vaenlane meie üksuste positsioone viiel korral Vovtšanski lähedal ja Radkivka suunal. Üks neist rünnakutest kestab endiselt.

Kupjanski suunal vaenlane rünnakuid ei sooritanud.

Lõmani suunal tõrjuti tagasi viis sissetungijate edasitungikatset – suunaga Lõmani poole ja Kopankõ asula lähedal. Üks rünnak on praegu käimas.

Ukraina vastupealetung on laienenud uuele rindelõigule – Borova suunale. Ukraina väed liiguvad praegu edasi 135 km pikkusel rindelõigul. Ukraina väed viivad Borovast kirdes – Borivska Andriivka, Zelenyi Hai, Novojehorivka ja Võšnve külade lähedal – läbi koordineeritud vasturünnakuid; seal on täheldatud tungimist vähemalt 5 km sügavusele varasemast rindejoonest. Veel on vara öelda, kui edukad need rünnakud seni on olnud, pidades silmas saavutatud positsioonide kindlustamist. Peamine rünnaku suund on endiselt kesksektoris, piki Žerebetsi jõge ja sellest üle – Lõmanist ida ja kirde suunas. Väiksema ulatusega vasturünnakuid toimub Kramatorskist ja Slovjanskist idas, samuti Harkivi ja Luhanski oblasti piiril Borova suunal.

Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud kaheksa sissetungijate edasitungikatset Jampil ja Ozerne piirkonnas, samuti Piskunivka, Starodubove ja Mõkolajivka suunal.

Kramatorski suunal sooritas vaenlane kaks rünnakut Nõkonorivka ja Malõnivka suunas.

Kostjantõnivka sektoris tõrjusid kaitsejõud tagasi 24 vaenlase rünnakut: Kostjantõnivka, Rožkišne ja Vilne asulate lähedal, samuti Raiske, Novopavlivka, Kutšerovõi Jari ja Zolotõi Kolodjazõ suunal. Kolm rünnakut kestavad endiselt.

Pokrovski sektoris korraldas vaenlane 15 rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Vilne, Bilytske ja Molodetske asulate lähedal, samuti Dobropillia, Hulive, Serhiivka ja Novopavlivka suunal. Praegu käivad lahingud.

Oleksandrivka suunal vaenlane rünnakuid ei sooritanud.

Huliaipole suunal tõrjusid kaitsejõud tagasi kuus vaenlase rünnakut, mis olid suunatud Kosivtseve ja Rizdvianka asulate poole, samuti Vozdvyzhivka, Huliaipilske ja Charivne piirkonnas.

Orihhivi suunal viisid okupandid läbi kolm rünnakut: Mala Tokmachka ja Stepnohirski lähedal ning Novoandriivka asula suunal.

Prõdniprovskõi suunal okupandid rünnakuid ei sooritanud.

Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.

UUDISED

Ukraina on hävitanud järjekordse naftatöötlemistehase – ja „hävitanud“ on siinkohal õige sõna; hiljutised rünnakud konkreetsete sihtmärkide vastu on olnud ulatuslikumad, jättes maha mitu põlengut. Samal ajal on oma mõju avaldanud ka teised Ukraina ründeoperatsioonid: Putin on andnud korralduse eraldada Venemaa andmekeskustes 10% mahust riiklikuks tarbeks ning valitsus on keelanud TNT ja muude sõjatööstuskompleksile vajalike keemiatoodete ekspordi.
Kiievi lähedal puhkesid kokkupõrked, kuna levisid kuuldused, et ühes hoones peetakse ebaseaduslikult kinni kas mobiliseerituid, omavoliliselt väeosa jätnud sõdureid või võib-olla mõlemaid. Öö jooksul muutus lugu väljamõeldiste ja kahtlaste tegelaste tõttu nii segaseks, et selge on vaid üks asi: Ukrainas valitseb mobilisatsiooni suhtes sügav ja juurdunud umbusaldus – kuigi see iseenesest pole just uudis.
Euroopas on aset leidnud rida üsna iseäralikke küberrünnakuid: mitme riigi supermarketikettides on tõstetud külmikute temperatuuri, mis on viinud toidu riknemiseni. See pole esimene kord, kui midagi sellist juhtub; sarnastest juhtumitest on varem teatatud Prantsusmaal ja USA sõjaväebaasides. Kui tegemist on järjekordse Venemaa provokatsiooniga, siis on see ilmselt seni kõige mõttetum.
Samal ajal on Venemaal – ilma igasuguste küberrünnakuteta – hakanud Siberi kaugemates piirkondades tekkima toiduainepuudus. Probleemi põhjuseks on asjaolu, et nende piirkondade talvevarud ostetakse fikseeritud hindadega, mis ei võta arvesse hankekulude kasvu. Lühidalt öeldes pole Venemaal taas kord raha millekski muuks peale sõja.

Oktoobrikuu jooksul saavutas Venemaa Ukrainas 21 km² suuruse netokasvu. Pärast Ukraina operatsiooni „Vivaldi“ kulminatsiooni püsis rinne suhteliselt stabiilsena. Ukraina on jätkanud edasitungi Donetski lääneosas, samas kui Venemaa on keskendunud Dobropillja suunale. Operatsiooni „Vivaldi“ mõju on endiselt tunda Kramatorski suunal, kus ukrainlased on sooritanud piiratud vasturünnakuid ja surunud venelasi tagasi piki Siverski Donetsi jõge. Piiratud vasturünnakuid toimub ka mujal rindejoonel. Venemaa kaotused rindel kasvavad, kuid territoriaalset edu saavutatakse vähe või üldse mitte. Ukraina väed viibivad endiselt Kostjantõnivkas ja teistes Donetski rindeäärsetes linnades. Venemaa talvekampaania fookus on nihkumas pikamaalöökidele. On ebatõenäoline, et Venemaa suudab oma positsiooni rindel oluliselt parandada, kuid praegune diplomaatiline surve Ukrainale võib Kremlile julgust juurde anda. Samuti on vähetõenäoline, et Moskva on eelseisval talvel valmis pidama heauskseid läbirääkimisi.

Thorkill: Venemaa-Ukraina sõja kokkuvõte 2026. aasta oktoobri kohta. 2026. aasta oktoobris vallutasid Vene väed – tuginedes Venemaa Telegrami kanali *Creamy_Caprice* arvutustele (vt allolevat graafikut) – vaid 7 ruutkilomeetrit. See tähendab territoriaalsete edusammude tempo 96-protsendilist langust võrreldes septembriga (mil vallutati 177 ruutkilomeetrit). Hinnangute kohaselt saavutasid venelased suurima edu Harkivi (118 km²), Dobropillja (74 km²) ja Orihhivi (6 km²) suunal. Samal ajal registreeriti juba teist kuud järjest Ukraina edusamme: 3. korpuse vastupealetungi käigus Lõmani piirkonnas (venelased kaotasid 149 km²) ning Oleksandrivka suunal (venelased kaotasid 16 km²). Millised olid siis 2026. aasta oktoobris rindel tegelikult olulised sündmused?
- Lahing Dobropillja pärast jätkub; praegu on see ainus piirkond Donbassi rindel, kus Vene väed viivad läbi ründeoperatsioone, mis ulatuvad kaugemale puhtalt kohalikust tasandist. Väegrupi „Tsentr“ (Keskus) üksustel on õnnestunud tungida linna lõuna- ja idaossa. Praegu käivad lahingud linna keskosas, mida kaitsevad Rahvuskaardi 1. korpuse „Azovi“ üksused. Rinde teistes sektorites viivad Vene väed läbi vaid piiratud ründeoperatsioone (Harkivi, Kramatorski ja Huljaipole suunal) või on läinud täielikult üle kaitsele (Lymani, Oleksandrivka ja Kupjanski suunal).
- Kuigi Ukraina väed tegutsesid 2026. aasta oktoobris Donbassi rindel edukalt, halveneb olukord järk-järgult sügaval tagalas. Venemaa reaktiivmootoriga droonid ja ballistilised raketid tabavad jätkuvalt edukalt sihtmärke üle kogu riigi. Praegu on rünnakute fookuses energiataristu: Kiievi piirkonnas ning Ida- ja Kesk-Ukraina oblastites rünnatakse söe- ja gaasielektrijaamu ning alajaamu. Selle tagajärjel esineb Kiievi ja Dnipro piirkondades juba mitu tundi kestvaid elektrikatkestusi.
- Rahuläbirääkimiste osas on toimunud teatav läbimurre. Tänu Ameerika Ühendriikide survele on loodud alus rahuläbirääkimiste alustamiseks. Esimene voor on kavandatud 10.–11. novembrile 2026 ja see toimub Abu Dhabis (Araabia Ühendemiraatides). Lisaks Ukraina ja Venemaa delegatsioonidele osalevad läbirääkimistel ka Ameerika Ühendriikide esindajad.

Putin on saanud rindelt murettekitavaid teateid! Vene armee ei suuda oma eesmärke täita ning Kreml seisab nüüd silmitsi suuremahulise mobilisatsiooni väljavaatega. Kas Venemaal on sõja jätkamiseks piisavalt ressursse? Sõjandusekspert Oleg Ždanov analüüsib oma blogis kanalil „Fabryka Novyn“ („Uudistevabrik“) Putinile esitatud raportit, Vene armee ees seisvaid väljakutseid ja Vene mereväe allakäiku. Samal ajal avaldab Iisrael Trumpile survet seoses võimaliku tuumalöögiga Iraani vastu. Maailm seisab globaalse eskaleerumise lävel! Hiina ei toeta Kremli nägemust uuest „Jalta“ kokkuleppest; Soome valmistub Prantsusmaa tuumarelvade paigutamiseks, Rootsi aga viib läbi erioperatsiooni, mis on suunatud Venemaaga seotud aluse vastu. Vene fregatt „Bezstrašnõi“ laguneb ning tuumajõul liikuv ristleja „Pjotr Veliki“ võib lõpetada vanarauana. Millised löögid ootavad veel ees Putini sõjamasinat?

Türgi mehitamata lahingulennuk (UCAV) AKINCI laseb välja tandem-läbistusvõimega laskemoona MAM-T. Kuni 65 km laskekauguse ja 95 kg lõhkepeaga Türgis välja töötatud MAM-T on mõeldud tugevdatud sihtmärkide – sealhulgas punkrite ja kindlustatud sõjaliste rajatiste – läbistamiseks.
Norra kaitseministeerium teatas 3. novembril, et Norra õhuvägi paigutab Venemaa piiri lähedale Kirkenesisse NASAMS-i õhukaitsesensorid, et tugevdada droonide avastamise ja varajase hoiatamise võimekust. Tegemist on ennetava paigutamisega, MITTE vastusega äsja tuvastatud ohule. Paigutuse hulka kuulub:
- NASAMS-i sensorid droonide ja muu õhutegevuse tuvastamiseks ja jälgimiseks.
- Rohkem kui 30 täiendavat sõdurit paigutatakse Jegerbataljoneni koosseisu Sør-Varangeri garnisonis.
- Tõhustatud õhuruumi jälgimine ja olukorrateadlikkus Norra kirdepiiril.
- Personali ja varustuse paigutamine kuni 2026. aasta lõpuni.
Venemaa ametivõimud kärbivad järsult piirkondlikke toetusi, mida makstakse sõjaväelase hukkumise korral – mõnel juhul kaotatakse need isegi täielikult. Venemaa sõjablogijad on nördinud, et pered ei saa enam „kirsturaha“, vaid ainult kirstud. Paljud hukkunud sõjaväelaste perekonnad teatavad, et riik keeldub neile maksmast toetusi, millele neil on õigus. Näiteks võib sõjaväelane olla hukkunud ajal, mil piirkondlik toetus oli 3 miljonit rubla, kuid taotlus toetuse saamiseks esitati alles siis, kui summa oli juba vähendatud 1 miljoni rublani. Kus siin õiglus on? Paljud piirkonnad on sattunud keerulisse finantsolukorda, mistõttu on otsustatud kärpida nii hukkumistoetusi kui ka uutele värvatavatele mõeldud liitumistoetusi. Valitud finantsmudel on vigane: eraldades nii hiiglaslikke summasid – nii föderaal- kui ka piirkondlikest eelarvetest – on riik tekitanud olukorra, kus ressursid ammenduvad ning tekivad kuritegelikud rühmitused, kes soovivad teenida tulu sõjaväelastele ja nende peredele mõeldud väljamaksete arvelt. Ilmneb selge suutmatus hallata rahandust või hinnata riske asjakohaselt.
Valgevene diktaator väitis, et sõjategevus võib lõppeda lähikuude jooksul. „See on kõik. Jõudu ega ressursse pole enam järel; kõik on kurnatud. Kui räägin ressurssidest, ei tähenda see, et oleks puudus materiaalsetest varudest – Venemaal on neid piisavalt, et varustada tervet maailma. Puudus valitseb inimeste mõtetes.“ Lukašenko: „Lääs ei hakka Ukrainat üles ehitama. Ukrainlased peavad mõistma, et meie – venelased – ja nad ise oleme sunnitud Ukraina üles ehitama ning tegema kõik võimaliku, et meie rahvad saaksid selle seljataha jätta.“
Zelenskõi endisele pressiesindajale Julija Mendelile on tagaselja esitatud süüdistus riigireetmises. Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) ja peaprokuratuur kahtlustavad Mendelit ka Venemaa agressiooni õigustamises. Uurijate andmetel viibib ta praegu väljaspool Ukrainat. Prokuröride väitel kasutas Mendel avalikke avaldusi ja publikatsioone, et diskrediteerida Ukrainat rahvusvahelisel areenil ning õigustada Venemaa tegevust. Süüdistajate sõnul on need väited osaliselt seotud Mendeli intervjuuga Tucker Carlsonile, milles ta väidetavalt väitis, et Ukraina on „kadumise äärel“ ja et Ukraina rahvus on „allakäiguteel“. Teda kahtlustatakse riigireetmises sõjaseisukorra ajal, samuti Venemaa relvastatud agressiooni õigustamises või eitamises ning selles osalenute ülistamises.
Zelenskõi palus Trumpil 3–4 korral tühistada Starshieldi piirangud, et Ukraina saaks täpselt rünnata Venemaa ballistiliste rakettide laskeseadmeid. PBS NewsHouri intervjuus selgitas ta, et laiendatud ligipääs võimaldaks Ukrainal need laskeseadmed üles leida ja neid tabada, kuna „teil ei jätku kunagi piisavalt Patrioti rakette, et katta nii Lähis-Ida kui ka meid“. Trump lubas aidata, kuid märkis, et otsus sõltub suuresti ettevõttest SpaceX – piirangud on endiselt jõus. Zelenskõi kinnitas, et palve puudutab konkreetselt laskeseadmeid, mitte energiataristut, ning oletas, et Starshieldi töö varasem piiramine võis tuleneda SpaceX-i suhtlusest USA ametivõimudega (ta ei tea, kes täpselt otsuse langetas).
President Trump lükkab tagasi väite, et vabariiklaste tänased kaotused tähendaksid tema isiklikku lüüasaamist, rõhutades, et olukord on teistsugune, kui tema enda nimi pole hääletussedelil. Siiski tunnistab ta, et kaotanud vabariiklastele on see pettumus, ning lisab, et tunneb kaasa „paljudele väga headele vabariiklastele, paljudele väga headele patriootidele“. Trump meenutab ka oma aastaid kestnud poliitilisi heitlusi demokraatidega ja selgitab, miks ta ei pea tänaseid tulemusi enda isiklikuks kaotuseks.

Share on Social Media