Operatiiv- ja sõjaga seotud info 09. novembril

OPOLUKORD 09112026

Ukraina, pühapäeval, 8. Novembril, 2026.a. Nädala jooksul fikseeritud muudatused. Orihivi suunal on suur osa hallist tsoonist muutnud siniseks. Velõka Novosilka suunas väiksemad korrektuurid, kuna Ukraina väed puhastavad ülejäänud Venemaa positsioonid. Kupjanski suunal kaart näitab, et Venemaa positsioon siin on jätkuvalt halvenenud. Kostjantõnivka suunal vene väed ei suuda oma saavutusi kindlustada. Mujal on Ukraina rünnakud jätkunud oluliste sihtmärkide vastu, sealhulgas Saratovi naftatöötlemistehase ja järjekordse rünnaku Protoni tehase vastu Orjolis.
Trump ütles saatele „60 Minutes“, et Ukraina võib pärast sõda „saada veidi teistsuguse kuju“. Rääkides eelseisvatest kolmepoolsetest rahuläbirääkimistest USA, Ukraina ja Venemaa vahel, mis toimuvad 10.–11. novembril Abu Dhabis, sõnas Trump, et tema hinnangul „oleme kokkuleppele jõudmisele väga lähedal. Toimumas on väga tähtis kohtumine,“ ütles Trump. „Usun, et see sõda saab läbi – ja see saab läbi peagi. Ning ainus põhjus, miks see lõpeb, olen mina.“

Ukraina väed ründasid tõenäoliselt 7.–8. novembri ööl Rostovi oblastis asuvat Venemaa logistikataristut. Venemaa saatis öö jooksul teele 164 drooni ja kolm tiibraketti Kh-59/69. Vene väed liikusid hiljuti edasi Dobropilljast lõuna pool.

Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 8. november 2026 kell 22.00.

Päeva algusest peale on toimunud kokku 127 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas 57 õhurünnakut.

Päeva jooksul ründas vaenlane Pivdenno-Slobožanskõi (Lõuna-Slobožanskõi) suunal kuuel korral meie üksuste positsioone Radkivka, Vovtšanski Hutori, Zahharivka ja Ohrimivka lähedal.

Lõmani suunal tõrjusid kaitsejõud tagasi kolm sissetungijate edasitungikatset Lõmani lähedal.

Meie kaitsjad peatasid edukalt ühe vaenlase rünnaku Kramatorski suunal, Popasne lähedal.

Kostjantõnivka suunal tõrjusid Ukraina väed tagasi üheksa okupantide rünnakut Kostjantõnivka, Novoselivka ja Mõkolajipillja lähedal.

Pokrovski suunal toimus kokku 11 lahingukokkupõrget. Okupandid üritasid edasi tungida Vilne, Novofedorivka ja Serhijivka asulate lähedal.

Huljaipole suunal tõrjuti tagasi viis vaenlase rünnakut Uspišne ja Ternuvate asulate lähedal.

Vaenlane ei viinud läbi ründeoperatsioone Pivnitšno-Slobožanske, Kupjanski, Slovjanski, Oleksandrivka, Orihhivi ja Prõdniprovske suunal.

Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.

UUDISED

Krakowis on aset leidnud kohutav tragöödia: relvastatud isik tappis keset linna mitu inimest ja haavas paljusid teisi. Sõjameelsed „Z-toetajad“ hakkasid kohe väitma, et ründaja oli ukrainlane. Kui see väide ümber lükati, mõtlesid nad välja uue narratiivi – väites, et mees oli seotud Ukraina poolel võitleva Ameerika era-sõjaväefirmaga (PMC). Pidin läbi viima väikese uurimise, et paljastada, kus ja kuidas nad täpselt valetasid; pidin isegi uurima piraadilippude ajalugu.
Venemaa on selles sõjas kaotanud 450 000 inimest – nad on hukkunud. See ei ole enam vaid erinevate analüütikute hinnang või Lääne luureteenistuste anonüümne info; tegemist on andmetega Venemaa riiklikust statistikaametist (Rosstat), mille häkkerid asutuse andmebaasidesse tungides kätte said. Pealegi ei sisalda see 450 000-ne arv paljusid kategooriaid, nagu teadmata kadunud, niinimetatud LNR-ist ja DNR-ist mobiliseeritud isikud ning välisriikide kodanikud. Seega – jah, see on järjekordne kinnitus Venemaa tohutute kaotuste kohta, mis kasvavad jätkuvalt.
Naftatöötlemistehaste ründamise iseloom on oluliselt muutunud – seda suundumust on märganud üha enam analüütikuid. Rajatised jäävad nüüd peaaegu täielikult leekidesse ning tagajärjed Venemaa kütuseinfrastruktuurile muutuvad iga järgneva rünnakuga üha tõsisemaks – rünnakud, mis muide ei lakanud möödunud nädalal hetkekski.
Tambovis lasti maha sõjaväelendur – see pole sõja algusest saadik esimene selline juhtum. Vene armees on lenduritest veelgi hullemad vaid raketiväelased; mõlemad rühmad vastutavad kümnete ja sadade Ukraina tsiviilisikute surma eest. Nad väärivad kõige hullemat.
Moskvas peeti tänaval kinni üle saja teismelise. Politseinikud korjasid kõik ettejuhtuvad kokku, toppisid nad politseiautodesse ja viisid jaoskondadesse – kuhu hiljem vanemaid sisse ei lubatud. Noori peksti ja survestati allkirjastama sõjaväelepinguid; mõnele anti kätte isegi ametlik kutse ajateenistusse. Seda kõike nimetati „ennetavateks meetmeteks“.

Oleškõ relvarahu ajal viisid venelased okupeeritud Hersoni oblastisse üle tuhande sõduri (mitu pataljoni, sealhulgas mitu sada jalaväelast), nihutasid oma logistika 20 km rindele lähemale ning tõid kohale relvi, suurtükiväge, mehitamata õhusõidukeid, paate, elektroonilise sõjapidamise süsteeme ja varustust, millest piisas mitmeks kuuks. 34. brigaadi Jaroslav Morozi sõnul ootavad need väed käsku rünnakute alustamiseks. Enne relvarahu olid Ukraina väed vaenlase tagasi tõrjunud ja nende logistika häirinud; nüüd on venelased rajanud arvukalt uusi mehitamata õhusõidukite stardipunkte. Novembri alguse seisuga polnud ulatuslikke rünnakuid veel täheldatud.
Saksamaal kirurgina töötanud venelane hukkus Ukraina sõjas. Mehel oli vedanud: erinevalt paljudest kaasmaalastest, kes pidid elama kütmata ja tualettruumideta kasarmutes, oli tema suutnud kolida Euroopasse ning leida seal prestiižse ja lugupeetud töökoha. Tal oli olemas kõik – mugav ja stabiilne elu. Ta võis reisida, luua pere ja nautida rahumeelse elu hüvesid. Kuid vene hing ei suutnud ilmselt taluda elu lämmatavas, hedonistlikus ja mugavustest küllastunud Euroopas. Ta ihkas tegevust – ja Putin hoolitses selle eest, et ta seda ka saaks. Vahetades oma mugava elu võimaluse vastu surra Putini raha eest Ukraina puuderivi all, läks Dmitri Meštšerjakov võitlema niinimetatud „erilisse sõjalisse operatsiooni“. Muu hulgas pidas ta ka sõda toetavat „Z-kanalit“. Lõpptulemus oli muidugi etteaimatav.
CENTCOMi äsjaloodud Iron Gate’i töörühm on luure- ja agentuuridevaheline ühendüksus, mitte kineetiline sõjaline piiramisrõngas. Tampast umbes 20 töötajaga tegutsev üksus koordineerib välisministeeriumi ja rahandusministeeriumiga satelliidi- ja tolliandmete ühendamist, sihtides ebaseaduslikke relvavedusid, kahesuguse kasutusega tehnoloogiat ning INSTSC koridore üle Kaspia mere ja maismaateid Venemaale. See algatus karmistab mitut valdkonda hõlmavaid sanktsioone ja keelde; see ei saada USA vägesid Iraani piiridele ega sõjalaevu Kaspia merre.
Arleigh Burke’i klassi hävitaja USS Decatur (DDG-73) saabus 6. novembril Singapuri, olles osa lennukikandja Theodore Roosevelt löögirühmast. Pärast sadamakülastust suundub rühm eeldatavasti Lähis-Itta, kus lennukikandja vahetab välja lennukikandja George Washington löögirühma, mis on piirkonnas viibinud alates 19. augustist. Decatur liigub koos ristleja USS Chosin (CG-65) ja hävitajaga USS Paul Hamilton (DDG-60), pakkudes kaitset lennukikandjale ja sellele kuuluvale Carrier Air Wing 11. Kui president Trumpilt küsiti täna õhtul kuulduste kohta, nagu oleks USA varem päeval rünnanud Iraanile kuuluvat Qeşmi saart Hormuzi väinas, vastas ta: „Ma ei taha sellest rääkida.“ Seejärel sõnas ta ajakirjanikele, et USA viib läbi „väiksemaid rünnakuid“ – sealhulgas ühe, mis oli suunatud „õhutõrjeseadme“ vastu –, andes sellega mõista, et tänane rünnak Qeşmi saarele tõepoolest toimus.
Endine CIA direktor David Petraeus: Kuna Budanov juhib nüüd presidendi kantseleid, on Zelenskõil kõrval inimene, kes mõistab sügavuti sõjalist olukorda ja käimasolevaid operatsioone. Tunnen Budanovit hästi. Ta on oma hinnangutes väga otsekohene. Rääkisime esimest korda videokõne teel, kui ta viibis Venemaa piiri lähedal ja juhtis üht esimestest operatsioonidest Venemaa territooriumil. Ukrainal on Euroopa suurim ja uuendusmeelseim armee. See teeb tööd, mida NATO armeed peaksid muidu ise tegema, kui Venemaa saavutaks Ukrainas oma eesmärgid. Järgmisena oleks ohus Moldova ja seejärel võib-olla Leedu. Minu hiljutise Ukraina-visiidi ajal tabas Venemaa reaktiivmootoriga droon meie rongiga kõrvuti oleval rööpapaaril seisva rongi vedurit. Ukrainast lahkuvates rongides on reisijateks peamiselt naised ja lapsed. Nende jaoks oli see hirmutav kogemus. Venemaa on kandnud 1,5 miljonit kaotust (hukkunute ja haavatutena) – see on suurem arv, kui Ameerika Ühendriigid kaotasid kogu Teise maailmasõja vältel. Ainuüksi eelmisel kuul oli Ukraina hinnangul Venemaa kaotuste arv ligikaudu 46 000, samas kui Venemaa värbas vaid umbes 30 000 sõdurit. Uued värvatud saavad väga vähe väljaõpet. Ukraina väed on võtnud vangi Vene sõdureid, kes on armees olnud vähem kui kaks nädalat. Nad on sisuliselt kahuriliha. Ukraina on rünnanud kõiki Vene naftatöötlemistehaseid, mis asuvad 3000 kilomeetri raadiuses Ukraina piirist; paljusid neist on tabatud korduvalt. Venemaa naftatoodang on langenud alla 9 miljoni barreli ööpäevas – esimest korda alates 2009. aastast. Venelased kasutavad nüüd nutirakendusi, et leida tanklaid, kus kütust veel jätkub. Riiklik hoolekandefond on suunatud sõjatööstuskompleksi toetamiseks ja prognooside kohaselt ammendub see aasta lõpuks. Euroopal ja Ameerika Ühendriikidel on aeg konfiskeerida külmutatud Vene varad ja anda need Ukrainale. Me kipume eeldama, et ukrainlased on sõjaliste uuenduste vallas kaugel ees – nii nagu eeldame, et Ameerika Ühendriigid on liidrid tehisintellekti vallas. Kuid lähemalt vaadates ei ole see vahe alati nii suur. Mõnes valdkonnas on venelased suutnud teatud võimekused välja arendada isegi varem kui ukrainlased. Hiina, Põhja-Korea ja Iraan uurivad hoolikalt Ukrainas toimuvat. Lääs peab Ukrainalt palju kiiremini õppima. Ainult droonide ostmisest olemasolevatele tankiüksustele ei piisa. Peame oma sõjalised struktuurid põhjalikult ümber mõtlema, sest paljud traditsioonilised lääne relvasüsteemid ei peaks Ukraina lahinguväljal enam vastu. Ja me peame seda tegema kohe. Ukraina rahvas on näidanud üles erakordset vastupidavust. Nad on olnud täiesti murdumatud vaatamata tohutule survele. Kuid nad on ka kurnatud ja ees ootab järjekordne raske talv.
NATO on valinud välja 16 droonitõrjesüsteemi kiirendatud korras hankimiseks, vahendab Militarnyi. NATO side- ja infoagentuur (NCIA) valis välja lahendused ettevõtetelt Alta Ares, Axon Enterprise, Northrop Grumman, OSL UK ja Quantum Systems. Valikus on nii statsionaarseid, mobiilseid kui ka teisaldatavaid süsteeme, mida juba kasutatakse NATO riikides ja Ukrainas. Raamlepingud sõlmitakse 18 kuuks ning plaanis on korraldada regulaarselt uusi valikuvoore. NATO on eraldanud täiendavateks katsetusteks 3,1 miljonit eurot (umbes 3,6 miljonit dollarit). See mehhanism on osa algatusest „Drone Edge“, mille raames on järgmise viie aasta jooksul ette nähtud enam kui 40 miljardi dollari suurune investeering droonitõrjesüsteemidesse.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjutas 8. novembril 2026 Telegramis – pärast seda, kui Venemaa oli ühe nädala jooksul tulistanud Ukraina pihta 115 raketti, heitnud ligi 1900 juhitavat lennukipommi ja saatnud teele enam kui 3000 ründedrooni (nagu vahendab Kyiv Post): „Kui maailmal ei ole Ukraina taeva kaitsmiseks piisavalt ballistiliste rakettide tõrjumise vahendeid, tuleb raketid peatada juba koosteliinidel.“

DniproOsint teatab, et satelliidipildid kinnitavad, et eile hommikul tabas Ukraina droon (tüüpi FP-2) Venemaa maanteel R-280 „Novorossija“ asuvat Miusi jõe silda. Liiklus sellel teelõigul on peatatud.

Share on Social Media