Tšehhi Vabariik valmistub võimaluseks, et Euroopa võib taas silmitsi seista pikaajalise ja intensiivse sõjaga Venemaaga. Praha käsitleb heidutust üha enam mitte poliitilise loosungina, vaid pikaajalise riikliku projektina, mis on üles ehitatud tugevamate jõudude, kaasaegse tehnoloogia ja ühiskonna ümber, mis on võimeline toimima suure julgeolekukriisi ajal.
Riigikaitsestrateegia eelnõu kohaselt, mis ulatub aastani 2045, on Venemaa määratletud riigi peamiseks julgeolekuohuks ning Tšehhi sõjavägi tuleb ette valmistada püsivaks ja intensiivseks konfliktiks. Praha plaanib tugevdada oma relvajõude, võtta kasutusele 24 F-35 hävitajat, moderniseerida kahte brigaadi ja laiendada kosmosepõhist luurevõimekust. 2030. aastaks kavatsevad võimud luua ka uue süsteemi elanikkonna ettevalmistamiseks kriisiolukordadeks. Sõjaväeteenistus jääks rahuajal vabatahtlikuks, samas kui riik saaks suurema võime mobiliseerida kodanikke meditsiinilise, tehnilise ja IT-alase oskusteabega, kui asjaolud seda nõuavad.
Praha lähenemisviis peegeldab reaalsust, mida suur osa Euroopast on pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse omaks võtnud valusalt aeglaselt. NATO heidutus ei saa tugineda ainult kallitele platvormidele. See nõuab laskemoonavarusid, tööstusvõimsust, väljaõppinud reserve, vastupidavat infrastruktuuri ja pikaajalisteks häireteks valmis tsiviilelanikke. Hiljutised hinnangud hoiatavad endiselt, et Euroopal oleks raske pikka kurnatussõda üleval pidada ilma nendes valdkondades oluliste edusammudeta. Tšehhi strateegia liigub seega õiges suunas, kuid Euroopa tervikuna vajab sama kiireloomulisust, kui ta soovib Venemaad heidutada, mitte avastada selle nõrkusi alles pärast uue kriisi algust.
