1

Rünnak NATO vastu?

Esimene teada Twitteris Poola tulistamisest kõlas umbes nii: “2 Vene hulkuvat raketti tabasid just Poola-Ukraina piiri poolsel Przewodówi farmi, tappes 2 poolakat.” Üks, mis koheselt välja kuulutati oli see, et tegemist on Venemaal valmistatud raketiga. Poola president Andrzej Duda  andis teada, et Poola tõstis raketi tabamuse tõttu kaitseväe, eelkõige õhutõrje, valmisolekut kuigi sarnase juhtumi kordumise kohta indikatsioone pole. Pole ka kindlaid tõendeid selle kohta, kes Poolas kukkunud raketi välja tulistas. Sündmuse uurimisega ühinevad ka USA eksperdid.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles meediale tehtud avalduses: “Eilne plahvatus toimus ajal, mil Venemaa käivitas tohutu raketirünnakute laine üle Ukraina. Selle juhtumi uurimine on pooleli ja me peame ootama selle tulemusi. Kuid meil pole mingeid märke, et see oleks tahtliku rünnaku tulemus ja meil pole viiteid, et Venemaa valmistaks ette ründavaid sõjalisi tegevusi NATO vastu. Meie esialgne analüüs viitab sellele, et intsidendi põhjustas tõenäoliselt Ukraina õhutõrjerakett, mis tulistati Ukraina territooriumi kaitsmiseks Venemaa tiibrakettide rünnakute eest. Kuid ütlen selgelt – see ei ole Ukraina süü. Venemaa kannab lõplikku vastutust, kui ta jätkab ebaseaduslikku sõda Ukraina vastu.”

Mida analoogset on õelnud pea kõik lääne maailma juhid ajal kui uurimine alles algas. Versioone mis meediast on läbi käinud on viis;

1. Vene rakett KH-101 tulistati tahtlikult Poola pihta kuna sealtkaudu toimus ka Ukraina varustamine.
2. Vene rakett KH-101 kaldus sihtmärgist kõrvale ja kukkus Poola pinnale.
3. Ukrainlased tulistasid vene raketti S-300 ja mõlemad raketid kukkusid Poola.
4. Ukraina S-300 rakett kukkus kogemata Poola.
5. Venelasid tulistasid seda piirkonda S-300’ga Valgevene territooriumilt.

Tundub, et esimene versioon on juba maas. Kuigi russistide propagandistid ihuvad täiega sõjakirvest NATO vastu on vene ametlikult õelnud, et kõige lähim sihtmärk asus 35 kaugusel Poola piirist. Ka ei ole NATO riikidel mingit himu artikkel 5 välja kuulutada. Põhi spekulatsioonid aga selle ümber just käivad. Tundub, et NATO sõtta kiskumise vältimine võib ka uurimustulemusi mõjutada.

Viienda versiooni võib ka kõrvale lükata. S-300’ga maismaasihtmärke peaks saama tulistada maksimaalselt 120 km kaugusel. Plahvatuse kohast Valgeveneni jääb aga üle 200 km.

Seega uurimistulemused peaksid siis ütlema kas tegemist on Ukraina S-300 või venelaste KH-101’ga. Ning mingil ajahetkel peaks ka satelliidi pealt trajektoori järgi vastuse saama. Ma ei tea kuidas see käib täna aga aegadel ammustel, kui ma veel teenistuses olin, kulus selleks 48 tundi.

Sots meedia aga ei maga ja on uurimisega enam-vähem lõpule jõudnud. Tulemus: See oli KH-101 kuna kraater on suur. Ja et õhutõrje raketi tööpõhimõte on tekitada killu pilv lennuki läheduses mille otsa lennuk siis ennast puruks rebib. Kuid plahvatuskohas on traktoril ja haagisel rehvid terved kuigi killud oleks pidanud need purustama. Ja kõige kaalukam argument on, et leitud raketi mootori osad kuuluvad KH-101’le mitte S-300’le.

Mis iganes sellel nädalal välja tuleb on üks asi kindel. Artikkel V ei käivitata ja NATO sõtta ei lähe. Küll aga oleks NATO’l mõistlik tõsta valmisolekut. No nii igaks juhuks kui veel rakette peaks ära eksima ja seda vähemalt vene ning Ukraina piirialdel.

Ps!

Oleg Zhdanov: S-300’l on on enesehävitussüsteem, oleks pidanud plahvatama enne kui oli õhutõrje ülesanne antud. Poola radarid ei märganud kuna tegemist oli ikkagi tiibraketiga, esimesed ajakirjanikud jagasid pilte detailidest mis ei kuulu S-300’le. Tegemist oli venelaste provokatsiooniga.

Ukraina õhuvägi: Juri Ignat: Rakettide kukkumise kohas viiakse läbi üksikasjalik uurimine ja alles selle tulemuste põhjal öeldakse, mis tüüpi rakett see oli. Iga raketi saab ju tuvastada, see pole probleem. Ukrainas tehakse seda kogu aeg. Aga minu jaoks on kummaline, et nad ründasid kogu Ukraina territooriumi ja kõik pöörasid Poola intsidendile tähelepanu, sest tegemist on NATO riigiga. Need on Venemaa Ukraina-vastase sõja tagajärjed. Ei ole mingit garantiid, et teisi riike see ei mõjuta. Meenutagem, kuidas Moldovas kaks nädalat tagasi rakett alla kukkus. Seejärel lendas läbi Moldova õhuruumi Vene rakett, mille Ukraina õhutõrje tulistas alla Ukraina territooriumi kohal. Raketikillud langesid Moldova territooriumile. Poolas tuleb veel kindlaks teha, mis see oli. Seetõttu peame ootama uurimise tulemusi. Ukraina õhuvägi annab omalt poolt juurdepääsu kogu teabele.