Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Curriculum Vitae – kolonel Hannes Toomsalu

Sündinud Pärnus 12. mail 1960. aastal. Vanemad, Selma ja Heinart, on pärit Tahkuranna vallast, Soometsast. Ema elab Pärnus, isa lahkus siit ilmast 2016. Isa poolne perekond oli küüditatud Siberisse ja vanaise saadetud vangilaagrisse kuid kõik naasid tervelt. Ilmselt oli sellel faktil oluline roll ka minu hilisema elu kujundamisel. Olen abielus. Abikaasa Eevi on samuti pärit Pärnumaalt. Mul on kaks täiskasvanud last ja neli lapselast.

Kooliharidus on omandatud Pärnu I keskkoolis. Kooli lõpetamise järel sai katsetatud EPA-s maaparandust kuid peale kahte aastat jäid õpingud pooleli. Järgnes töö Pärnu EPT-s. Kaheksakümnendate lõpus, kui tekkis võimalus vabaneda Nõukogude Liidu „sõbralikust perest“, asusin registreerima Eesti Vabariigi kodanikke, astusin ERSP-sse, hakkasime taastama Pärnumaal ja Eestis Kaitseliitu ning 1990 aastal valis Pärnumaa rahvas mind Eesti Kongressi saadikuks. 1991 – 1992 aastat olin valiku ees – kas jätkata poliitikas või asuda taastama EV riigikaitset. Minu otsus langes praktilise töö kasuks. Loobusin poliitikast ja astusin Kaitsejõududesse. Esmalt võtsime üle nõukogude sõjaväe objektid Pärnus ja Pärnumaal ning seejärel asutasime Kuperjanovi pataljoni Pärnu õppekompanii millest hiljem sai Pärnu Üksik Jalaväepataljon. Sellele järgnes teenistus Kalevi Üksiku Jalaväepataljoni ülemana, Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ohvitserina ja hiljem planeerimisjaoskonna ülemana. 2003-2007 teenisin NATO staapides Hollandis, Brunssumis ja Belgias, Monsis. Eestisse naastes asusin teenistusse Kaitsejõudude Peastaabis analüüsi- ja planeerimisosakonda esmalt jaoskonna ülemana ja 2008-2010 osakonna ülemana. 2010 aasta mais läksin tervislikel põhjustel erru ja asusin tööle Kaitseliitu kus töötasin planeerimise- ja koostöö jaoskonna ülemana kuni 2016. aasta augustini. Alates augustist ametlikult pensionil. 2017 aastal lõpetasin Tallinna Tehnikakõrgkooli mootorsõidukijuhi õpetaja koolituse, asutasin oma ettevõtte ja õpetan jõudumööda välja B-kategooria sõidukijuhte. Seda rohkem vaba aja sisustamiseks mitte elatise teenimiseks. Nii nagu ka vabatahtlik töö korteriühistu juhatuse liikmena esimehe kohustes milleks majarahvas valis mind 2018. aastal.

Sõjaväelase teenistus tähendab ka elukestvat õpet ja enese täiendamist. Esimese sõjalise väljaõppe sain 1992 aastal ohvitseride kursusel. Sellele järgnesid kursused Rootsis, Kanadas, Inglismaal, Saksamaal, jm. Põhjapanevaks oli 1997-1998 aastal õpe US armee Juhtimis- ja üldstaabi kolledžis. Olen läbinud ka Tartu ülikooli Sotsioloogia ja politoloogia bakalaureuse õppe. Kuigi vajalikud punktid sai kogutud ning õppetulemused olid head, jäi pingeliste tööülesannete ja võib-olla ka oma vanuse tõttu kirjutamata bakalaureuse töö. Sellest hoolimata tunnen, et ülikool andis mulle piisavat haritust edaspidiseks eluks. Ja eelkõige ühiskonnast arusaamiseks ja selle tegevuse lahtimõtestamiseks.

Minu emakeeleks on Eesti keel. Tänaseks on teiseks keeleks kujunenud inglise keel ja kolmandaks vene keel. Arvuti kasutamise oskus on üle keskmise.

Usun, et olen kohusetundlik, hea töövõime ja stressitaluvusega. Teenistus väeosa-, osakonna- ja jaoskonna ülema ametites varasematel aastatel on andnud teatud juhtimiskogemuse. Ürituste planeerimine ja korraldamine nagu õppused ja õppepäevad, Maakaitsepäeva paraadid ja seminarid ning konverentsid, on andnud võimaluse ennast arendada projektide läbiviimisel ja korraldamisel. Töö ja teenistuse käigus on tulnud palju tegeleda ressursside planeerimise ja seadusandlusega ning tunnen ennast nendes valdkondades ka üsna kindlalt. 

Üldiselt olen sõbralik, võimeline meeskonnaga töötama ja ka järjekindel. Mõned loevad otsekohesust plussiks ja teised jällegi miinuseks? Isiklikult hindan seda kõrgelt ja ma ei salli mingit hämamist. Probleemidele otsa vaadates on võimalik neid lahendada. Neid peites aga me hoopis süvendame probleemi. Vahetevahel otsekohesus pahandab inimesi aga paljudele minu sõpradest see meeldib. Katsun jätkata samas vaimus.

Sõjaline karjäär:

1991 ülemleitnant, omistas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark oma käskkirjaga nr 2 5. Septembril 1991

1992 nooremleitnant,
1993 leitnant,
1995 kapten,
1998 major,
2007 kolonel-leitnant,
2010 kolonel,

Autasud:

Tänukirjad, kiitused, hinnalised kingitused, suures koguses pussnuge.

Kodukaitse tänumärk koostöö eest.

Kaitseväe teenetemärk,

Kaitseväe teenetemärk (2011),

Mälestusmedal „10 aastat Eesti Kaitseväge“,

Kaitseministeeriumi kuldrinnamärk,

Mereväe teenetemärk „Usk ja austus“ III klass „Raudankur“

Kotkaristi V klassi teenetemärk,

Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist,

Kaitseväe Eriteenete rist,

Kaitsejõudude Peastaabi teeneterist,

Kaitseliidu Pärnumaa maleva teenetemärk,

Valgeristi III klass,

Pärnumaa Vapimärk nr 120 (2020.a.)

Kaitseliidu eriklassi teeneterist mõõkadega panuse eest Kaitseliidu taastamisse. 22. veebruar 2023.

kolonelHans • september 17, 2013


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar

Your email address will not be published / Required fields are marked *