Hea pohmakas
Aadu ärkas hommikul hirmsa pohmakaga. Eelmisel ööl oli ta sõpradega suure peo maha pidanud ja alles hommiku eel koju jõudnud. Voodis lebades mõtleb ta kuidas end Maali ees välja vabandada. Maali viha Aadu trimpamiste vastu oli ju ammu kõigile teatud ja tuntud.
Aadu avab oma silmad ja märkab imestusega, et öökapil on kaks tabletti alka-seltzerit ja klaas vett. Tõuseb istuli, võtab tabletid ära ja läheb vannituppa. Tema üllatus läheb aina suuremaks – tema riided on pestud ja triigitud ja vannitoa peeglile on huulepulgaga kirjutatud „Kallis. Ma armastan sind. Hommikusöök on pliidil. Läksin poodi toiduaineid ostma. Valmistan õhtul sinu lemmikprae! Musi!“
Aadu üllatusel pole enam otsa ega äärt. Läheb kööki ja näeb, et hommikusöök, kohvi ja värsked ajalehed ootavad teda. Kööki tuleb ka nende poeg ja Aadu uurib temalt, mis siis öösel õieti juhtus.
„Sa tulid koju kell 4 hommikul“, räägib poiss. „Olid silmini täis ja mõistust polnud üldse peas. Riided oli räpased. Kukkusid ukse otsa oma silma veel siniseks!“
„Jah aga miks ema nii heas tujus on kõige selle peale“ pärib Aadu pojalt?
„Ah see“, vastab poiss. „Kui ema su voodisse talutas ja üritas su pükse jalast võtta karjusid sa, et „jäta mind rahule, ma olen abielus““!
